Septembris Genfis toimunud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni puidukomitee aastanõupidamisel nenditi, et puidutoodete turg on 1999. a märgatavalt paranenud ja aastaks 2000 ennustatakse tarbimise mõõdukat kasvu.
Okaspuu saematerjali tootmine kasvab Euroopas tuleval aastal 2%. Ligi 87 mln tihumeetrise (tm) aastatoodangu juures on ennustatud, et 2000. a kasvab Euroopa eksport 37,5 mln tm-ni. Venemaa saematerjali eksport kasvab 1999. a 18% ja 2000. a 26%. Rootsi saematerjali tootmine ja eksport suureneb 4%. Olulisemad saematerjali importivad riigid -- Inglismaa, Holland -- prognoosivad 1999. a imporditaseme säilimist ka järgmisel aastal (vastavalt 6,4 ja 2,7 mln tm).
Okaspuu saepalkide tootmine peaks 1999. ja 2000. a nii Euroopas kui Ameerikas vastama viimaste nõudlusele turul. Venemaa palgitoodang kasvab 2000. a 13%, saavutades 38,5 mln tm taseme, kusjuures ekspordimahud ei suurene.
Ka tselluloositurg on märgatavalt paranenud (septembris maksti Skandinaavia pleegitatud sulfaattselluloosi tonni eest juba 560 dollarit), mis annab alust prognoosida paberipuu tarbimise kasvu 2000. a ligi 1,5% (ca 2,7 mln tm). Eeldatavalt kasvab okaspuu paberipuu ja laastu (sh puidujäätmed) tarbimine, väheneda võib aga lehtpuu paberipuu tarbimine.
2000. a plaanivad paberipuitu importivad Euroopa riigid tõsta oma imporditaseme 34,5 mln tm piirile. Impordi kasvu näevad Rootsi, Soome ja Prantsusmaa. Venemaa ekspordimahtu 2000. a ei suurenda. Lehtpuu saematerjali tarbimine kasvab 1999. a 2% ja 2000. a 1%. Tänu lehtpuidu laialdasemale kasutamisele mööbli- ja põrandatööstuses kasvab tootmine (4%) ja eksport (3%).
Puitplaatide (sh vineer) tarbimine kasvab 2000. a 1,9%. Suureneb ka puitlaastplaatide, vineeri, puitkiudplaatide, MDF- ja OSB-plaatide tootmine ja investeeringud sinna. Olemasolevale 8 mln m³ võimsusega MDFi tööstusele prognoositakse lähiaastatel täiendavaid võimsusi 3 mln m³, investeeringud kontsentreeruvad eelkõige Saksamaale, Itaaliasse, Hispaaniasse ja Inglismaale.
Lisaks 1999. ja 2000. a turuprognoosidele käsitleti puidukomitees teemasid, mis on seotud üleminekumajandusega riikidega ning puidutoodete sertifitseerimisega. Eestile kui ühele kiiremini arenenud metsandussektoriga riigile tehti istungil ülesandeks esitada ülevaade oma metsandussektori arengust ning institutsionaalsetest ja majanduslikest reformidest. Tunnustusena viimaste edukusest otsustas komitee toetada rahvusvahelise töökoosoleku korraldamist järgmisel aastal Eestis.