• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nobeli majandusauhind ühisraha pioneerile

    1961. a avaldatud artiklis optimaalsetest valuutapiirkondadest püstitas Mundell küsimuse -- millal oleks riikidel mõtet iseseisvast rahapoliitikast loobuda ja minna üle ühisele valuutale. Mundell uuris ka ühisraha eeliseid ja puudusi. Esimeste hulgas tõi ta välja madalamad tehingukulud rahvusvahelises kaubanduses ja suurema selguse suhteliste hindade osas. Peapuuduseks on raskused hõive säilitamisel, kui nõudluses toimunud muutused või muud «asümmeetrilised ?okid» nõuavad konkreetses piirkonnas reaalpalkade alandamist.
    Mundelli järgi on ühisraha projekti õnnestumiseks ja selliste tõrgete tasakaalustamiseks äärmiselt oluline tööjõu liikuvus. Kui riiki tabab majanduslangus ja tööpuudus kasvab, ei ole valitsusel ühisraha tingimustes enam võimalik olukorra leevendamiseks valuutat devalveerida või intresse alandada. Rahaliidu stabiilsuspakett aga välistab võimaluse majandust ergutada maksukärbete või kulutuste suurendamisega.
    «Üks peamisi vaidlusi enne euro käibeletulekut puudutaski seda, kas vastavad ELi riigid moodustasid optimaalse valuutapiirkonna, nagu Mundell selle määratles,» ütles üks Londoni analüütik. «Selle vastuse annab ajalugu,» jätkas ta.
    Kanadas 1932. a sündinud Mundellil on olnud võimalus kogu debatti otseselt mõjutada. Pärast töötamist IMFi analüüsiosakonnas aastatel 1961--63, mil valmisid mõned tema olulisemad tööd, ühines ta 1970. a Euroopa majandusühenduse rahapoliitika komiteega ning Euroopa rahaliidu võimalusi uurinud töögrupiga.
    Mundelli uurimused valmisid aastatel, mil maailmas valitses Bretton Woodsi fikseeritud valuutakursside süsteem ja igasugune ujuvkursi või kapitali suure liikuvuse uurimine näis akadeemilise kurioosumina. Mundell uuris sedagi, kuidas erinev vahetuskursi rezhiim keskpanga ja valitsuse poliitikat mõjutab. Ujuva kursi puhul on rahapoliitika kõikvõimas ja fiskaalpoliitika jõuetu, fikseeritud kursi puhul on vastupidi. Kapitali vaba liikumise tingimustes võib monetaarpoliitika eesmärgiks võtta kas välise eesmärgi, nagu vahetuskursi, või kodumaise tähise, näiteks hinnad. Mõlemat korraga ei saa. Seda järeldust peetakse praegu enesestmõistetavaks.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.