Kogani tagasitulek

Kogan, kellega eesti emad kümme aastat tagasi sõnakuulmatuid lapsi hirmutasid, seisab Pärispea poolsaarel looduse stiihia ja militaarse kaose piiril, sajatades tuld ja tõrva igaühele, kes tema eesmärkidele jalgu jääb. «Kui keegi tahab konfrontatsiooni, siis ta saab selle,» pressib Kogan kurgupõhjast.

Suurpeas teavad Koganit kõik. Bussipeatuse sildi seisvas Zhigulis istuvad kaks eatut eesti meest, kelle krimpsus nägusid on voolinud pöördumatu alkoholism. Kui nad auto ukse avavad, võib aroomidest aimata, et nad ei joo kunagi kehvemat marki kui odekolonn, kuid ei larista eales kallimale joogile kui salaviin. Küsin Koganit. Rooli taga istunud mees astub masinast välja. Tema pilku pole võimalik jälgida, sest paistavad vaid silmavalged. «Sõitke 15. maja juurde,» juhatab ta. «Kogan just sõitis mööda, küll on tore, kui vanad tuttavad aeg-ajalt mööda sõidavad.»

On teisipäeva pärastlõuna. Tallinnas käib valimisliitude oksjon linnapea ametiraha peale, kus tugeva valuutana pakutakse volikogu liikmete hääli. Kogan ütleb, et tema ei kavatse ennast siduda ühegi koalitsiooniga, sellepärast on ta võimu jagamisest eemale tõmbunud.

Kogan kinnitab vaid, et suurem osa tema äridest pole seotud Tallinnaga, vaid Suurpea sõjaväebaasi ja Venemaaga. Õismäel korteris registreeritud Belgardi Kaubandus on ajanud puiduäri, trükkinud vihikuid ja ehitanud soojasõlmi.

Belgardi nime väänavad rumalad teabefirmad sageli Belgradiks, sest nad ei tea midagi Kogani kuulsast esiisast. Vene aadlik Belgardi oli kunagi hallil ajal Eestimaa kubermangu kuberner. Vene impeeriumi suurus ja vägevus istub Koganil veres.

Ettevõtlusest rääkides kaldub Kogan uuesti poliitikasse. «Kümme aastat tagasi ütlesin ma, et võib saabuda aeg, kui Venemaa ei vaja enam Eesti piima -- lühinägelike natsionalistide poliitika tõttu on see aeg nüüd käes.» Kogan räägib rahulikult, justkui fakte loetledes. «Nõukogude Liidu lammutamine oli viga.»

Samas deklareerib koplilaste soosik leppimist Eesti Vabariigiga, sest ta ei pea ennast eestlaste vaenlaseks.

Kogan ütleb, et tema võitlus volikogus algab eelarve koostamisel. Praegu saavad tema sõnul rikaste eestlaste linnaosad kesklinn ja Pirita eelarvest suurema piruka kui lagunev, proletaarne Kopli. «Kopli liinidel lastakse suurepärases looduskaunis kohas laguneda sihilikult, et keegi rikas saaks need odavalt ära osta,» ütleb Kogan.

Kopli kommunaalprobleemide lahendamiseks on Kogan valmis unustama, kuivõrd alandavalt Eesti riik venelastega käitus. Venelaste heaolu nimel avaldab ta tahet koostööd teha nendega, keda ta ei salli -- isegi Savisaarega. «Nüüd tuleb elada sellega, mis käes on,» leiab Kogan.

Andres Ammas, Isamaaliidu peasekretär:

Eeldan, et kõrgharidusega inimesena, kes on varem poliitikas olnud, on Kogan evolutsiooniks ja koostööks võimeline. Sergei Ivanovi (valimisliidu Rahva Usaldus juht -- toim.) sõnul on Kogan valimisliidule teatanud oma varasemate poliitiliste vaadete muutumisest. Kui ta teeb mujal teistsuguseid avaldusi, siis on see märk poliitilisest kavalusest, et meeldida ühtaegu nii kaaspoliitikutele kui ka valijatele Koplis.

Maret Maripuu, Reformierakonna Tallinna piirkonna juht:

Mäletan Koganit sellest ajast, kui ta karguga vehkis ja kõiki eestlasi sõimas. Inimesed, kes on temaga kokku puutunud, ütlevad, et Kogan on väikestviisi küünik, kellega saab siiski koostööd teha. Mina olen valmis temaga koostööd tegema, kui ta ühineb koalitsioonileppega ja sellest kinni peab. Kui Kogan leppega ei nõustu, jääb koalitsioonile üks hääl vähem.