Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mugavad riigilõivumargid tuleb visata prügikasti
Vandeadvokaat Andres Hallmägi ütles, et eelmisel kuul keeldus Tallinna halduskohus aastaid väiksemate lõivude tasumiseks kasutatud riigilõivumarke vastu võtmast. Tema sõnul on osa kohtunikest tunnistanud pangast ostetavaid riigilõivumarke endiselt maksevahendina.
«Margi kleepimine hagiavaldusele oli mugavaim viis mõnekümnekrooniste lõivude tasumisel,» rääkis Hallmägi. «Meil on neid ka mõne tuhande krooni eest varuks.»
Haldusasjades levinud kümnekroonise lõivu kohta tahab kohus saada panga templiga kviitungit, mille pealt pank kasseerib kuni 15 krooni teenustasu. Interneti teel saadud kinnitusi ülekannete kohta Eesti kohtud Hallmägi sõnul ei tunnista.
Ühispanga peakassapidaja asetäitja Eino Reitsniku sõnul seisab pangas seifis mõne miljoni krooni eest riigilõivumarke, mis pärinevad veel pankade suure ühinemise eelsest ajast ja pankrotistunud Maapangast.
Riigilõivumarkide kehtetuks tunnistamisest pank Reitsniku kinnitusel kahju ei saa, kuna ei ole neid riigilt ise välja ostnud.
«Müüa neid ei tohi, aga siis peaks ju emitent andma käsu need kokku korjata ja ära hävitada,» ütles Reitsnik. Tema sõnul tuleks kaaluda lõivumarkide edasise kasutamise võimalikkust.
Kinnitamata andmetel seisab rahandusministeeriumis märksa suurem margivaru kui Ühispangas.
Rahandusminister Siim Kallasele saadetud kirjas leiab Andres Hallmägi, et lõivumarke võiks edaspidi laiemalt kasutada, näiteks kuni viiesajakrooniste lõivude tasumisel riigiasutustes. Tema ettepaneku kohaselt võiks anda© välja ka kümnest kroonist suurema nimiväärtusega marke.
Siim Kallas teatas vastuses Hallmäele, et riigilõivumargid on kehtetuks tunnistatud juba rahandusminister Mart Opmanni määrusega 13. veebruarist 1996.
Samas kinnitas Kallas, et viimase kolme ja poole aasta jooksul kehtetute riigilõivumarkidega tasutud makseid ei ole riigil kavas tagantjärele sisse nõuda. Ostetud riigilõivumarke tagasi ei osteta, kirjutas Kallas varasematele õigusaktidele viidates.
Rahandusministri nõuniku Daniel Vaariku sõnul on riigilõivumarkide olemasolu talle üllatus, sama kinnitas Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann.