Kaja Koovit • 24 oktoober 1999

Välisfondid keskmisest kogukamale rahakotile

«Esialgu jäävad välisfondid keskmisest rikkamate klientide ja institutsionaalsete investorite pärusmaaks,» tunnistas Optiva Varahalduse fondijuht Johann Sulling.

Sulling lisas, et kuigi Eesti maksebilansi seisukohalt on see ketserlik soovitus, oleks mõttekas juhul, kui investeeritav summa on 100 000 krooni või rohkem, see paigutada välisfondidesse.

Hansapank vahendab pankadest ainsana oma personaalpanganduse klientidele konkreetseid Fleming Asset Managementi hallatavaid fonde, teised pangad täidavad kliendi soovi mingi kindla fondi osakuid omandada.

Kui Flemingi standardne komisjonitasu osakute ostmisel on 5% ja müügil 0,5%, siis Hansapangas on vastavad tasud 1,5% ja 0,5% ehk kokku 2%. Minimaalne komisjonitasu on 70 dollarit ehk klient peaks investeerima fondi vähemalt 5000 USD ehk ligi 74 000 krooni.

Mait Mengel Hansapanga personaalpanganduse osakonnast kinnitas, et Flemingi soodustused fondiosakute ostmisel laienevad ka teistele Hansapanga klientidele.

Hansapank pakub Flemingi hallatavast 100 fondist oma klientidele kaheksat. Valiku tegemisel lähtuti sellest, et kliendil oleks võimalik valida eri piirkondadesse vahendeid paigutavate fondide vahel, lausus Mait Mengel. Ta märkis, et juhul kui pakutav valik klienti ei rahulda, võib ta valida teiste Flemingi fondide hulgast.

Sullingu sõnul on ka Optiva Varahaldusel plaanis hakata välisfondide osakuid müüma. «Plaanid on, kuid kõva häälega ei tahaks neid veel välja öelda,» lausus ta.

Optiva Varahalduse strateegilise partneri vahendusel on võimalik Eestisse tuua fonde, mille viie aasta keskmine tootlus on olnud vähemalt 25% aastas, rääkis Sulling.

«Ma arvan, et see aeg ei ole kaugel, kui välisfonde hakatakse pakkuma pangakontori letist, « lausus Ühispanga fondijuht Andrei Zaborski.

Selleks, et välisfonde avalikult müüa, tuleb need registreerida väärtpaberiinspektsioonis, kitsale ringile klientidele vahendamiseks ei ole see vajalik.

Hetkel kuum