Võlaõigus kaitseb lihtinimest

Justiitsminister Märt Rask ütles, et eelnõu toob vastuvõtmisel Eesti õigussüsteemi mitmeid uuendusi, sest selle koostamisel on arvestatud täiel määral tarbijakaitse ja Euroopa Liidu nõudmisi. «Alati pole pooled võrdsed. Näiteks energiamüük -- mina ei usu, et korteriomanik on sama võrdne kui Eesti Energia,» ütles Rask. Need tarbijat kaitsvad põhimõtted on reguleeritud võlaõigusseaduse nn tüüptingimuste jaos. Samuti on eelnõus käsitletud sidevahendi abil sõlmitavad lepingud (nn telefonimüük), kindlustuslepingud ning töö- ja üürilepingute koostamine.

Võlaõigus on sisuliselt lepinguõigus ning seepärast käsitleb eelnõu peamiselt eraisikute vahelisi lepingusuhteid. Siiani on neid suhteid reguleerinud 60. aastatel koostatud ENSV tsiviilkoodeks. Justiitsministri sõnul on seaduseelnõusse kirjutatud, et mõlemad lepingupooled peavad käituma heast usust lähtudes.

Lisandunud on mõistlikkuse põhimõte. «Kohtunik ei ole enam ametnik, kes ajab tuimalt seaduses näpuga järge, vaid peab otsuse tegemisel arvestama ka seda, kuidas rahvas samas situatsioonis tavaliselt käitub. Seega peab ta hakkama loominguliselt tegutsema,» ütles Rask. Ta lisas, et eelnõu näol on tegemist kõige kaasaegsema seadusega Euroopas.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams sõnas, et kõige varem jõutakse seadus vastu võtta järgmise aasta jaanipäevaks, sest sel kolmapäeval läheb eelnõu alles esimesele lugemisele. Võlaõigusseadus peaks kehtima hakkama 2001. aastal.

Seaduse ühe koostaja, vandeadvokaat Villu Kõve sõnul ei toimu ettevõtja jaoks võlaõigusseaduse vastuvõtmisega mitte midagi katastroofilist. «Võlaõigusseadus pole mitte nagu äriseadustik, kus midagi tuleb hakata ümber registreerima või raha kulutama. Ettevõtted sõlmivad lepinguid ikka edasi. Samas peavad firmad juba praegu arvestama tüüplepingu osaga -- eelnõus on sätteid, mis võimaldavad tüüplepingus olevaid tingimusi teatud juhtudel vaidlustada,» ütles Kõve. Samuti hakkab võlaõigusseadus Kõve sõnul tõenäoliselt kehtima juba varem sõlmitud üüri- ja rendilepingute puhul, kuid see sõltub siiski riigikogu otsusest.

Jüri Adamsi sõnul ei tohiks võlaõigusseadusel olla tagasiulatuvat jõudu. «Kuni jõustumiseni kehtib ENSV tsiviilkoodeks, uus seadus rakendub ainult neile lepingutele, mis sõlmitakse pärast selle jõustumist. Kuidas hakatakse rakendama varem sõlmitud tüüplepingu sätteid, reguleeritakse eraldi rakendusotsusega,» ütles Adams. Lisaks võlaõigusseadusele hakkab parlament varsti arutama ka rahvusvahelise eraõiguse seadust ning tsiviilõigustiku üldosa uut varianti. Märt Raski sõnul on nende seaduseelnõudega parlamenti jõudnud viimane pakett Eesti omariiklikust tsiviilseadustikust ning vanad nõukogudeaegsed seadused kaotavad peagi kehtivuse.

Villu Kõve sõnul algas võlaõigusseaduse väljatöötamine 1993. aastal. 1996. aastaks sai valmis selle esimene redaktsioon, kuid sinna lisati osi juurde ning lõplik variant jõudis riigikogusse alles kolm aastat hiljem.

Autor: Lauri Liikane