Enne tuuleenergeetika tormilist arengut Saksamaal (vt ÄP, 20.10,«Tuuleenergeetikat tasub arendada») oli USA-l sellel alal juhtpositsioon.

USAs saavutati tuuleenergeetika kiire areng tootjatele maksu- ja laenusoodustuste andmisega. USAs arendatakse tuuleenergeetikat lähtudes selle loodushoidlikkusest ja taastuvusest. Arukal rakendamisel kujuneb tuuleenergia odavaks ja võistlusvõimeliseks võrreldes teiste elektri tootmise jaamadega, seadmete hind langeb.

Praegu on USAs asutud vanemat tüüpi tuuleelektrijaamu välja vahetama uute, täiuslikumate ja võimsamate vastu. Selles protsessis osalevad nii riik kui erakapital. Seadmete toomisega tegeleb ligi 20 tehast, seejuures toodetavad seadmed peavad rangelt vastama kehtestatud standarditele. Eesmärk on tehniliselt ja tehnoloogiliselt täiuslike tuuleelektrijaamade tootmine, mis tagaks võimalikult madala elektrienergia omahinna ja seda juba keskmise tuulekiirusega piirkondades (aasta keskmine 5 m/s 19 m kõrgusel). Tootmisel on ka väiksema võimsusega jaamad arengumaadele. Tuuleelektri omahind on praegu ca 0,56--0,98 kr/kWh. Aastaks 2000 loodetakse toodetava elektrienergia hinda alandada 0,35 kr/kWh.

Üks tähtsam tuuleenergeetika arengumaa on Taani. Tuuleelektrijaamade väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks aitas kaasa 1970. a õlikriis ja sellele järgnenud kahjulike gaaside emissiooni vähendamise kampaania. Tänu metoodiliselt õigesti valitud strateegiale, mis kätkeb endas ka võimsate elektrijaamade tootmist riiklike ja eravahendite kaasamisega.

1990. a koostati energeetika arendamise plaan «Energia 2000 ja säästlik areng», mis näeb ette aastaks 2005 installeerida tuulejaamu 1500 MW, kattes sellega ligi 10% Taani energiavajadusest. 1995. a oli energiasüsteemi ühendatud ligi 3000 tuulikut koguvõimsusega 630 MW. Ligi veerand tuulejaamadest on koondatud tuuleparkidesse. Need paiknevad põhiliselt rannikupiirkonnas või saartel, mõned on ehitatud ka otse rannikumerre.

Tuulejaamad on ühendatud jaotusvõrkudesse. Omanik tasub madalpingevõrku ühendamise kulud, riik kõrgepingevõrguga seotud kulud.

Tavaliselt riik finantseerib tuuleelektrijaamu ja võrke, tarbijad maksavad kulud kinni elektriarvete kaudu. Erajaamade ehitamiseks kasutatakse pangalaene. Omanikud on kohustatud kandma elektrimüügist saadava sissetuleku laenu andnud panka. Laenuintress on kuni 10% ning laenu tähtaeg on 10--15 aastat. Tuuleenergia omahinnaks on kujunenud ligikaudu 0,63--0,84 kr/kWh.

Taani toodab tuulejaamu nii endale kui ekspordiks rohkem kui 45 riiki, enim USAsse. Tootja annab garantii kaheks aastaks, mille jooksul hooldab ja remondib seadmeid tasuta.