Kui teile tehakse ettepanek sõita Kreekasse, siis kasutage kindlasti võimalust. Patt on jätta käimata maal, kus päike paistab kolmsada päeva aastas.

Kreeka on maa, kus on olnud kaks ja pool tuhat aastat kõrgkultuuri. Seepärast ei huvitanud mind sinna minnes niivõrd Vahemere-äärsed rannad, pigem oli eesmärk vaadata «vanu kive».

Maastikud on Kreekas enam-vähem samaks jäänud nagu Antiik-Kreeka ajal. Hea kujutlusvõime toob siiski silme ette, mis seal kunagi oli. Et seda kujutlusvõimet veelgi kaugemale lasta, sai Kreekasse mindud klassikaliste filoloogidega, kes ülikoolis iga jumala päev vanakreeka- ja ladinakeelseid tekste tõlgivad.

Seetõttu koosnes meie kahenädalane reis Mandri-Kreeka paikadest, mida piirasid traataiad ja kuhu pääsemiseks tuli tavaliselt osta pilet.

Grupi marsruut oli Igoumenitsa--Meteora klooster--Delfi--Epidauros--Korinthos--Mükeene--Athena--Igoumenitsa. Ringi sõitsime bussiga.

Kui Kreeka üldse meenutab mõnda maad, kus olen varem käinud, siis ehk Armeeniat. Samas pole Kreeka väliseltki Euroopaga sarnane, sest ta pole nii jõukas.

Ateena ja Akropolis on tavaliselt kõigi korraldatud turismireiside ühed peamised külastusobjektid. Akropolis tundub palju huvitavam öösel kaugemalt vaadates, kui sealse melu keskel viibides. Linn paistab kaugele, sest asub meie mõistes mäe otsas. Kõige parem vaatluspunkt on Areiopaagi nimelise künkal, sealt jätavad kõik valgusmängud mõjuvama mulje.

Areiopaag on tsiviliseeritud maailma ajaloos väga tähtsal kohal. Just selle künka otsa lendasid kättemaksujumalannad, kes teatasid, et nüüdsest pole kättemaks enam see vahend, millega õigust mõistetakse. Kohtupidamine algab hoopis tsiviliseeritud kujul -- ühiskond kuriteo vastu. See on ideaal, mida minul pole eriti lihtne uskuda.

Ateena on lõunamaine suurlinn, mis kasvas eriti kiiresti just 50. aastatel, kui enamik maanoori otsustas urbanistliku elu kasuks. Kuna ümberringi on mäed, tuleb arvestada, et õhk ei vahetu nii kiiresti, kui vaja, ja keskpäevasel ajal võib meie jaoks põrgulikule kuumusele lisanduda heitgaasidest tihe sudu. Päeval oleks üldse parem puhata ja õhtul välja minna, sest ööd on soojad. Pealegi on öösel ringi liikuda palju põnevam.

Lõunamaised suurlinnad on võrdlemisi räpased, Ateenas tuleb ikka mõnikord vaadata, kuhu astud.

Kõige markantsem on Omonoia ehk Üksmeele linnaosa, kus meie elasime. Sinna on kogunenud palju illegaalseid immigrante, aga peale selle ka teisi sulelisi ja karvaseid. Näiteks prostituute ja transvestiite. Kui te teravaid elamusi ei karda, siis on õhtused jalutuskäigud Omonoias teie jaoks.

Teise kummalise koha avastasime, kui käisime läbi Panathenaia-pidustuste teekonna. Panathenaiad olid Ateenas antiikajal ühed suuremad pidustused. Need pühendati Athenale, tarkusejumalannale ning sõjakunsti ja linnade kaitsjale. Need peod kujutasid endast midagi laulupeorongkäigu taolist. Tänapäeval läheb see tee mööda prügimäest. Sealt leitud asju võib osta otse kõrval asuvalt turult.

Vargused pole Kreekale nii iseloomulikud kui Itaaliale. Kohalikud ise tavaliselt ei varasta ning kaupmehed püüavad raha teistsuguste nippidega välja meelitada.

Rumalate turistide jaoks on eraldi terve linnaosa -- Plaka. Seal müüakse turistikit?i. Antiigiainelisi nipsajakesi ning T-särke, mida kreeklased ise kunagi ei kanna. Ekstreemsemate tegelaste jaoks on greek lovers stiilis postkaardid ja kalendrid.

Reisimise juures on toidud alati üks väga oluline osa. Pealegi iseloomustab see, mida süüakse ja kuidas süüakse, suurel määral rahvast, kes sellel maal elab.

Kreeka restoranis ehk tavernas on kombeks pakkuda mitmest käigust koosnev eine ning see jääb Eestis pakutavate õhtusöökidega samasse hinnaklassi.

Mõnikord juuakse enne õhtusööki üks pitsipõhi kreeka viina -- ouzu't. Alustuseks pakutakse tsatsiki't või kreeka juustu, seejärel tuleb kreeka salat ja alles siis serveeritakse pearoog.

Kõige kuulsamad pearoad on souvlaki (?a?lõki sugulane, ainult pehmem ja rohkem läbiküpsetatud), mussaka (peale liha veel viinamarjalehed ja bechameli kaste).

McDonald'sit pole Kreekast mõtet otsida, kuigi need on olemas. Esiteks ei salli kreeklased Serbia pommitamise pärast ameeriklasi, teiseks on neil endal palju maitsvamad rahvuslikud kiirtoidud, mis sobivad tänaval ja bussis näksimiseks.

- 1 Kreeka drahm (GRD) on 5 Eesti senti. Drahme müüb Eestis üksnes Ühispanga Tallinna kontor.

- Kuni 100 000 drahmi (ca- 5000 kr) 500 kupüürides on lubatud tollivabalt importida. Välisvaluutat tohib vabalt importida kuni 1000 USD väärtuses. Suuremad summad tuleb deklareerida.

- Eksportida on lubatud kuni 40 000 (ca- 2000) drahmi. Välisvaluutat on lubatud eksportida kuni 1000 USD väärtuses.

- Paberraha on suurustes 50, 100, 500, 1000 ja 5000 drahmi. Metallraha on suurustes 1, 2, 5, 10, 20, 50, 100 drahmi.

- Lennupilet Tallinn--Ateena--Tallinn maksab 7000 krooni. Lennujaamamaks on 630 krooni.

- Krediitkaardile lootma jääda on Kreekas riskantne. Poes (suveniirid jms) on tavaline nähtus hinna üle tingimine. Täiesti normaalne on 1/3 hinnast alla kaubelda. Sama kehtib ka hotellinduses, kui pole just turismihooaeg.

- Viisat pole vaja. Välismaalaste jaoks on Kreekas loodud eraldi politsei, kes nõuab piiril teie passi näha, tavaline politsei ei taha turistidest suurt midagi teada.

- Kreekas mõõdetakse veini kilo kaupa ning kilo veini maksab 2100--2400 drahmi (ca- 105--120 kr).

- Kreekas võib alkoholisisaldus olla juhi veres kuni 0,5%.

- Liikluspiiranguid Kreeka teedel ei ole ning välisvedajatel on lubatud tollivabalt sisse tuua sõiduki põhipaagitäis kütust

- Ateenas leidub internetikohvikuid, kus te saate oma e-posti lugeda.

- Minimaalne summa ühe päeva jaoks võiks olla 10 000 drahmi (ca- 500 kr), aga seda pole küll palju.

- Kasulik on kaasa võtta toasussid, sest Kreekas on kõik põrandad kivist.

- Juhul kui keegi soovib täpsemalt teada mõne marsruudis nimetatud paiga kohta, siis võib ta vaadata internetiaadressil www.ut.ee/klassik/reisid/kreeka

- Meteora klooster 500 drahmi (ca- 25 kr)

- Rahvuslik arheoloogiamuuseum, Ateena akropolis, Olümpia varemed ja muuseum, Delfi varemed ja muuseum, Thessaloniki arheoloogiamuuseum 2000 drahmi (ca- 100 kr)

- Mükeene linnus, Epidaurose amfiteater 1500 drahmi (ca- 75 kr)

- Muuseumipiletid maksavad keskmiselt 1500--2000 drahmi (ca- 75--100 kr).

kalimera -- tere hommikust/päevast

kalispera -- tere õhtust

efharisto -- tänan

parakalo -- palun

jassu -- hei

kala -- OK

sagapo -- ma armastan Sind