Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarkuse jumalanna sünnimaal

    Kui teile tehakse ettepanek sõita Kreekasse, siis kasutage kindlasti võimalust. Patt on jätta käimata maal, kus päike paistab kolmsada päeva aastas.
    Kreeka on maa, kus on olnud kaks ja pool tuhat aastat kõrgkultuuri. Seepärast ei huvitanud mind sinna minnes niivõrd Vahemere-äärsed rannad, pigem oli eesmärk vaadata «vanu kive».
    Maastikud on Kreekas enam-vähem samaks jäänud nagu Antiik-Kreeka ajal. Hea kujutlusvõime toob siiski silme ette, mis seal kunagi oli. Et seda kujutlusvõimet veelgi kaugemale lasta, sai Kreekasse mindud klassikaliste filoloogidega, kes ülikoolis iga jumala päev vanakreeka- ja ladinakeelseid tekste tõlgivad.
    Seetõttu koosnes meie kahenädalane reis Mandri-Kreeka paikadest, mida piirasid traataiad ja kuhu pääsemiseks tuli tavaliselt osta pilet.
    Grupi marsruut oli Igoumenitsa--Meteora klooster--Delfi--Epidauros--Korinthos--Mükeene--Athena--Igoumenitsa. Ringi sõitsime bussiga.
    Kui Kreeka üldse meenutab mõnda maad, kus olen varem käinud, siis ehk Armeeniat. Samas pole Kreeka väliseltki Euroopaga sarnane, sest ta pole nii jõukas.
    Ateena ja Akropolis on tavaliselt kõigi korraldatud turismireiside ühed peamised külastusobjektid. Akropolis tundub palju huvitavam öösel kaugemalt vaadates, kui sealse melu keskel viibides. Linn paistab kaugele, sest asub meie mõistes mäe otsas. Kõige parem vaatluspunkt on Areiopaagi nimelise künkal, sealt jätavad kõik valgusmängud mõjuvama mulje.
    Areiopaag on tsiviliseeritud maailma ajaloos väga tähtsal kohal. Just selle künka otsa lendasid kättemaksujumalannad, kes teatasid, et nüüdsest pole kättemaks enam see vahend, millega õigust mõistetakse. Kohtupidamine algab hoopis tsiviliseeritud kujul -- ühiskond kuriteo vastu. See on ideaal, mida minul pole eriti lihtne uskuda.
    Ateena on lõunamaine suurlinn, mis kasvas eriti kiiresti just 50. aastatel, kui enamik maanoori otsustas urbanistliku elu kasuks. Kuna ümberringi on mäed, tuleb arvestada, et õhk ei vahetu nii kiiresti, kui vaja, ja keskpäevasel ajal võib meie jaoks põrgulikule kuumusele lisanduda heitgaasidest tihe sudu. Päeval oleks üldse parem puhata ja õhtul välja minna, sest ööd on soojad. Pealegi on öösel ringi liikuda palju põnevam.
    Lõunamaised suurlinnad on võrdlemisi räpased, Ateenas tuleb ikka mõnikord vaadata, kuhu astud.
    Kõige markantsem on Omonoia ehk Üksmeele linnaosa, kus meie elasime. Sinna on kogunenud palju illegaalseid immigrante, aga peale selle ka teisi sulelisi ja karvaseid. Näiteks prostituute ja transvestiite. Kui te teravaid elamusi ei karda, siis on õhtused jalutuskäigud Omonoias teie jaoks.
    Teise kummalise koha avastasime, kui käisime läbi Panathenaia-pidustuste teekonna. Panathenaiad olid Ateenas antiikajal ühed suuremad pidustused. Need pühendati Athenale, tarkusejumalannale ning sõjakunsti ja linnade kaitsjale. Need peod kujutasid endast midagi laulupeorongkäigu taolist. Tänapäeval läheb see tee mööda prügimäest. Sealt leitud asju võib osta otse kõrval asuvalt turult.
    Vargused pole Kreekale nii iseloomulikud kui Itaaliale. Kohalikud ise tavaliselt ei varasta ning kaupmehed püüavad raha teistsuguste nippidega välja meelitada.
    Rumalate turistide jaoks on eraldi terve linnaosa -- Plaka. Seal müüakse turistikit?i. Antiigiainelisi nipsajakesi ning T-särke, mida kreeklased ise kunagi ei kanna. Ekstreemsemate tegelaste jaoks on greek lovers stiilis postkaardid ja kalendrid.
    Reisimise juures on toidud alati üks väga oluline osa. Pealegi iseloomustab see, mida süüakse ja kuidas süüakse, suurel määral rahvast, kes sellel maal elab.
    Kreeka restoranis ehk tavernas on kombeks pakkuda mitmest käigust koosnev eine ning see jääb Eestis pakutavate õhtusöökidega samasse hinnaklassi.
    Mõnikord juuakse enne õhtusööki üks pitsipõhi kreeka viina -- ouzu't. Alustuseks pakutakse tsatsiki't või kreeka juustu, seejärel tuleb kreeka salat ja alles siis serveeritakse pearoog.
    Kõige kuulsamad pearoad on souvlaki (?a?lõki sugulane, ainult pehmem ja rohkem läbiküpsetatud), mussaka (peale liha veel viinamarjalehed ja bechameli kaste).
    McDonald'sit pole Kreekast mõtet otsida, kuigi need on olemas. Esiteks ei salli kreeklased Serbia pommitamise pärast ameeriklasi, teiseks on neil endal palju maitsvamad rahvuslikud kiirtoidud, mis sobivad tänaval ja bussis näksimiseks.
    - 1 Kreeka drahm (GRD) on 5 Eesti senti. Drahme müüb Eestis üksnes Ühispanga Tallinna kontor.
    - Kuni 100 000 drahmi (ca- 5000 kr) 500 kupüürides on lubatud tollivabalt importida. Välisvaluutat tohib vabalt importida kuni 1000 USD väärtuses. Suuremad summad tuleb deklareerida.
    - Eksportida on lubatud kuni 40 000 (ca- 2000) drahmi. Välisvaluutat on lubatud eksportida kuni 1000 USD väärtuses.
    - Paberraha on suurustes 50, 100, 500, 1000 ja 5000 drahmi. Metallraha on suurustes 1, 2, 5, 10, 20, 50, 100 drahmi.
    - Lennupilet Tallinn--Ateena--Tallinn maksab 7000 krooni. Lennujaamamaks on 630 krooni.
    - Krediitkaardile lootma jääda on Kreekas riskantne. Poes (suveniirid jms) on tavaline nähtus hinna üle tingimine. Täiesti normaalne on 1/3 hinnast alla kaubelda. Sama kehtib ka hotellinduses, kui pole just turismihooaeg.
    - Viisat pole vaja. Välismaalaste jaoks on Kreekas loodud eraldi politsei, kes nõuab piiril teie passi näha, tavaline politsei ei taha turistidest suurt midagi teada.
    - Kreekas mõõdetakse veini kilo kaupa ning kilo veini maksab 2100--2400 drahmi (ca- 105--120 kr).
    - Kreekas võib alkoholisisaldus olla juhi veres kuni 0,5%.
    - Liikluspiiranguid Kreeka teedel ei ole ning välisvedajatel on lubatud tollivabalt sisse tuua sõiduki põhipaagitäis kütust
    - Ateenas leidub internetikohvikuid, kus te saate oma e-posti lugeda.
    - Minimaalne summa ühe päeva jaoks võiks olla 10 000 drahmi (ca- 500 kr), aga seda pole küll palju.
    - Kasulik on kaasa võtta toasussid, sest Kreekas on kõik põrandad kivist.
    - Juhul kui keegi soovib täpsemalt teada mõne marsruudis nimetatud paiga kohta, siis võib ta vaadata internetiaadressil www.ut.ee/klassik/reisid/kreeka
    Mõned piletihinnad
    - Meteora klooster 500 drahmi (ca- 25 kr)
    - Rahvuslik arheoloogiamuuseum, Ateena akropolis, Olümpia varemed ja muuseum, Delfi varemed ja muuseum, Thessaloniki arheoloogiamuuseum 2000 drahmi (ca- 100 kr)
    - Mükeene linnus, Epidaurose amfiteater 1500 drahmi (ca- 75 kr)
    - Muuseumipiletid maksavad keskmiselt 1500--2000 drahmi (ca- 75--100 kr).
    Olulisemad kreekakeelsed väljendid
    kalimera -- tere hommikust/päevast
    kalispera -- tere õhtust
    efharisto -- tänan
    parakalo -- palun
    jassu -- hei
    kala -- OK
    sagapo -- ma armastan Sind
  • Hetkel kuum
Kinnisvara, luksusautod ja krüptoraha: vahistatud krüptomiljonäride vara jääb aresti alla
Karuturul börsile tulnud Eesti firmasid tabas häving
Oliver Kruuda venitas kavala nõksuga kohtuistungi algust edasi
Raadiosaated
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Farmide tuleviku loovad targad töökohad
Linery tegevjuht Toomas Rüütel on seda meelt, et Eesti targad töökohad ei asu ainult pealinna uhketes büroohoonetes, vaid ka piimakarja farmides, kui ainult rohkem farme läheks üle kaasaegsele tehnoloogiale ja kasutaks automaatseid söötmis- ning lüpsmissüsteeme.
Linery tegevjuht Toomas Rüütel on seda meelt, et Eesti targad töökohad ei asu ainult pealinna uhketes büroohoonetes, vaid ka piimakarja farmides, kui ainult rohkem farme läheks üle kaasaegsele tehnoloogiale ja kasutaks automaatseid söötmis- ning lüpsmissüsteeme.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.