Lisaintressid löögi alla

Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp rääkis, et kuigi oktoobri alguseks oli seltsi reservide investeeringud juunist jõustunud karmimate reeglitega kooskõlla viidud, on investeeringute tulusus kahanenud.

Hansapanga Kindlustuse deposiitide tulusus on vähenenud ligi kümnendiku, võlakirjade keskmine intress neljandiku võrra. See võib vähendada klientidele makstavat kogumiskindlustuste loodetavat lisaintressi, lausus Potisepp. Ta ei öelnud, kui suureks selle aasta eest klientidele makstav lisaintress kujuneb, kuid kinnitas, et lisaintressi reserveeritakse jooksvalt juba praegu.

Teiseks on kasvanud madala tootlikkusega DEMi-baasiliste võlakirjade osatähtsus investeeringutes poolaasta 12%-lt praegu juba kolmandikuni, rääkis Potisepp.

Pärast mitme tulusa investeeringu müümist seaduse nõude täitmiseks on seltsil tekkinud palju vaba raha, mille nõuetekohaseks investeerimiseks võimalusi napib, nentis Potisepp. «Meil vedeleb üleöödeposiitidel praegu keskmiselt 20--30 miljonit krooni,» lausus ta. «Samas seaduse poolt antud limiidid konkreetsete investeeringute mahtude kohta on täis.»

Investeeringute tulususe olulist vähenemist tunnistas ka BICO Elukindlustuse juhatuse liige Olga Reznik. Tema sõnul on see tingitud aasta jooksul märgatavalt langenud intressidest. Paljude võlakirjade intress on kukkunud 18%-lt 5%-le, rahaturufondil aga 12%-lt 3%-le, lausus ta. Reznik ütles, et selle aasta eest otsustasid omanikud maksta siiski 5protsendilist lisaintressi, kuid madalad tulusused võivad anda tagasilöögi järgmise aasta lisaintressidele.

Üks võimalus kindlustusseltsi kliendile proovida pikaajalises perspektiivis suuremat tootlust saada on investeerida tulumaksuvaba pensionikindlustuse kogumise raames pensionifondi.

Praegu tegutseb vaid Hansa Pensionifond, kuid lähiajal plaanib tegevust alustada ka Optiva fond. Maailmas teenivad need fondid üle 10protsendilist tootlust.

Hansa Pensionifondi juht Mihkel Õim ütles, et peaaegu võrdses investeerimiskeskkonnas ja -reeglite alusel tegutsedes annab fond pikaajaliselt paremat tulu, sest ta maksab teenitud tulu välja kogu summa pealt, mille klient investeerinud on. Teenustasuks võtab fond vaid 1% sissemaksest.

Seltsi puhul on Õimu sõnul aga alguses lepingu sõlmimise kulud oluliselt suuremad, muutes esimestel aastatel reservi, mille pealt intresse makstaksegi, peaaegu olematuks.