Parima tulemuse annab ainusponsorlus

Paljusid Eesti spordiüritusi iseloomustab väikeste sponsorite suur arv, mis on firmade võimalusi arvestades normaalne, kuid samas ei taga tuntust ega jää ka meelde. Tuntuse saavutamine peaks aga olema sponsori üks oluline eesmärk (kui just ei ole tegemist metseenlusega).

Normaalne sponsorlus on kahepoolne suhe, mille käigus vahetatakse väärtusi -- üks pool saab vahendeid oma tegevuse harrastamiseks ja teine pool saab õiguse oma firma, brand'i, kauba, teenuse või idee tutvustamiseks läbi esimese poole tegevuse kajastamise meedias. Parima tulemuse saamiseks peab sponsorlus olema integreeritud teiste turunduskommunikatsiooni võimalustega, nagu näiteks reklaam ja suhtekorraldus.

Suured projektid ja «suured» tegijad leiavad sponsoreid lihtsamalt kui väikesed -- Eesti lippu ümber maailma toimetavad purjetajad jahilt «Lennuk» on leidnud üle neljakümne toetaja (aga kui paljusid neist suudate te meenutada?).

Hea näide spordisponsorluse võimendusest on Kristina ?miguni toetaja ehitusfirma Restor -- nad alustasid meie säravaima naissuusataja toetamist juba nii ammu, et Restori logo Kristina suusamütsil on juba selle pärisosaks muutunud.

Naljakalt mõjuvad korvpallimeeskonna Tallinna Ülikoolid-A.Le Coq särgil ilutsevad kahe konkureeriva õllefirma logod -- üks (A.Le Coq) kui meeskonna sponsor ja teine (Saku Õlletehas) kui korvpalliliiga toetaja.

Parima ja mõlemat poolt rahuldava tulemuse saavutamine eeldab koostööd ja läbimõtlemist nii sponsoreeritava kui ka sponsori poolt.

Autor: Alar Volmer