Kristi Malmberg • 3 november 1999

?okiminister pealinna tüürima

Keskmiselt pankuritest väiksema teenistusega poliitikute jaoks oli Hansapanga rahajõmmi trügimine nende mängumaale vastumeelne. Kiibitsejate suu pani kinni alles kopsakas summa valimiseelarvesse ja ilmselge suur potentsiaal häältekogujana.

Mõis koguski kevadistel valimistel 6739 häält ja sai vähem hääli kogunud Mart Laari valitsuse siseministriks. Laar ongi Mõisa põhilisi toetajaid valitsuses ja poliitikute väitel innustab Mõis peaministrit suuremaks liberaaliks, kui ta ise on. Kui paljud isamaaliitlased pole seni suutnud Mõisa omaks võtta, siis Laari jaoks on ta arvamusliider.

Peaministri toetuse tõttu püüab valitsus läbi sõrmede vaadata ka Mõisa lihtrahvast hullutavatele sõnavõttudele. Vanad tegijad Toompeal armastavad teda poliitiliseks lapsesuuks ristida, kuigi lisavad, et ega Mõisa mõtted valed ole, ainult poliitikas ei öelda kõike, mis pähe tuleb, kohe välja.

«Geenius ta pole, aga tal on suur kogemus tarkade inimestega koos töötamisest,» märgib sarkastilisem osa riigikogulastest.

Nad peavad Mõisa kohati lausa lapselikult jonnakaks, meenutades, kuidas ta kevadistel koalitsiooni läbirääkimistel oli peaaegu nutma puhkemas, kui selgus, et talle ei usaldata rahandusministri kohta.

Üsna skeptiliselt suhtuvad Mõisa tegemistesse reformierakondlased, kes tegelikult näeksid teda hoopis enda ridades.

Mõisa poliitikasse toojad aga räägivad, et ekspankur tahtis minna erakonda, mis sobiks tema vaadetega, kuid kus samas poleks palju temasarnaseid ees. Nii saidki vaesed humanitaarid oma isikliku rahamehe, nagu isamaaliitlased muiates tunnistavad.

«Ta on sihikindel ja hästi kohanev inimene, kogenud administraator,» iseloomustab erakonnakaaslast Isamaaliidu Tallinna piirkonna juht Andres Herkel. «Võib-olla pole ta küll nii kogenud poliitik, aga õppimisvõimeline.»

Mõisa esimestel ministrikuudel surusid kogenumad kabinetiliikmed valitsuse istungitel muiet maha, kui siseminister kõnet hakkas pidama. Mõis ja autoärimehest regionaalminister Toivo Asmer olid põhilised tujutõstjad muidu igavavõitu koosolekutel.

Ministrid meenutavad, kuidas Mõis kord haldusreformist ettekannet pidades siira hämmeldusega rääkis, et kas teie teadsite, et näiteks Jõgeval on raamatukogu ja politsei ja veel igasugu asutusi ja seal töötab nii ja nii palju ametnikke.

Mõnda aega viisakalt kuulanud valitsuses katkes esimesena kannatus sotsiaalminister Eiki Nestoril.

«Me hindame sinu pingutusi Eesti riigi siseehituse tundmaõppimisel, aga...,» muigas Nestor ja pidas Mõisale loengu, milline võiks tegelikkuses olla siseministri osa haldusreformis.

Pärast mõningast sisseelamist ministriametisse hakkas Mõisalt ühiskonda vapustavaid avaldusi tulema nagu varrukast. Kõigepealt esitas ta julgeid mõtteid haldusreformist, mis sellega juba rinda pistnud inimesed pead vangutama pani.

Seejärel teatas Mõis ulatuslikust politseinike koondamisest, misjärel hakkas kolmikliit vaikselt pead kinni hoidma. Mõte Mõis linnapeaks panna oli küpsenud siiski juba pärast tema otsekoheseid avaldusi haldusreformi teemal.

Herkeli sõnul on Mõisa linnapeaks saamine kahtlemata edutamine, sest Tallinna linnapea koht on pärast peaministrit täitevvõimu teine ametipost riigis. «Usun, et ta on ka juba aru saanud poliitilise ja ärilise administreerimise erinevusest,» lausub Herkel.

«Poliitikasse tulles oli tal tänu Hansapangale suur edumaa, olemata sellest ise veel meetritki läbinud,» kommenteerib Reformierakonna üks liidreid Jürgen Ligi Mõisa poliitilist karjääri.

Kui poliitikud väidavad, et Mõis midagi analüüsima asudes eelnevalt statistikat ei uuri, siis pankuritel on temast hoopis teine mulje. Hansapanga töötajad peavad Mõisa suurepäraseks mängujuhiks ja kinnitavad, et iga tema pealtnäha tormaka avalduse taga on põhjalik mõttetöö.

«Jüri on efektiivseim töökaaslane, keda ma seni kohanud olen,» iseloomustab kauaaegset kolleegi Hannes Tamjärv.

Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt nimetab Mõisa ausaks ja otsekoheseks. «Mulle tundub, et see otsekohesus pole talle poliitikuna kasuks tulnud,» märgib Neivelt.

Tamjärv tunnistab, et oli pisut üllatunud, kui paar aastat tagasi kuulis esimest korda Mõisa suust sõna «poliitika». Tänases asjade käigus ei näe Tamjärv aga enam midagi üllatavat. «Ta on hea siseminister, aga linnapeana kujutan teda siiski paremini ette,» arvab ta.

Arvatavasti pole palju poliitikuid, kes eelistavad võimupiruka jagamise juures olemisele oma noore kauni naisega pulmareisile sõitmist. Nii Mõis aga just tegi ega pidanud vajalikuks kiivalt valvata, et keegi tema linnapeatooli ära ei napsaks. Kadestamisväärt enesekindlus.

Usun, et ta on ka juba päris hästi aru saanud poliitilise ja ärilise administreerimise erinevusest.

Poliitikasse tulles oli tal tänu Hansapangale suur edumaa, olemata sellest ise veel meetritki läbinud.

Tema edasine edu sõltub sellest, kui palju peab ta vajalikuks arvestada poliitiliste mängureeglitega.

Hetkel kuum