Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ideed ja veidrused

    Valuutakomitee süsteemi eduka juurutamisega saavutatud omaaegsest Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) lemmiklapse staatusest on Eesti jõudmas ka Euroopa soosikute sekka suhteliselt eduka Euroopa Liidu kandidaatriigina. Suuremad maailma majandus- ja poliitikaajakirjad mainivad Eestit enamasti vaid kas seoses järjekordsete valimistega, kirjeldades reisidel alati atraktiivse presidendi ja Eestit igavaks Põhjamaaks saama õhutava välisministri tegemisi või siin kehtiva lihtsa maksusüsteemi üle heasoovlikku imestust avaldades.
    Eesti on muutumas tavaliseks, mõneti igavaks ja korralikuks riigiks, kus eemaltvaataja jaoks midagi märkimisväärset ei juhtu ja kus inimesed on oma eluga suhteliselt rahul. Eestist väljapoole paistev uinutav vaikus ja rahu on heaoluriigi kindel tunnus.
    Tegelikult tuleb Eestil niisugusesse staatusesse jõudmiseks tublisti pingutada. Eesti on suutnud ära hoida ekskommunistide võimulepääsu -- see on saanud Ida-Euroopa maade kiiremale arengule tihti takistuseks -- mis on säilitanud Eesti kui eduriigi mainet. Euroopas läbilöögi tagamiseks edaspidi sellest siiski ei piisa. Asukoht Euroopa perifeerias ja väike avatud majandus annab aga meile läbilöögi kavandamiseks mitmed eelised.
    Üks olulisemaid neist on otsuste tegemise paindlikkus ja kiirus suurte majandustega võrreldes. Meie asukoht mängib siin positiivset rolli -- enne kui konkurendid Ida-Euroopas ja järelevalvajad Brüsselis arugi saavad, on Eestil mõni tore projekt kenasti käimas. Nagu maailma vägevate kiuste krooni kasutuselevõtuga seitse aastat tagasi ka juhtus. Jääb üle otsustada, milline on järgmine edasiviiv projekt.
    Viimasel ajal välja pakutud populaarsemad «hitid» edu saavutamiseks on olnud peamiselt tehnoloogilist laadi, näiteks peaministri ärilehe aastapäeva konverentsil nimetatud biotehnoloogia või Lõuna-Eesti õlikaupmeeste uudne autokütus. Siiski pole põhjust kõrvale heita ka meile juba edu toonud finantssfääri. Tänuväärne mõttevahetus euro kasutuselevõtu plusside ja miinuste üle on juba alanud. Rubla ja krooni järel kümmekonna aasta jooksul juba kolmanda raha edukas käibelevõtmine oleks kindlasti parem sõnum kui ühe valuuta mitmekordne järsk devalveerimine.
    Kasulik on teada, mida kõneldi oktoobri alguses Euroopa Parlamendi uuringute keskuse eestvõttel toimunud majandusseminaril rahaliiduga seoses. Euroopa keskpanga seisukohad eurotsooni laienemise suhtes olid siiski küllaltki konservatiivsed. Rõhutati ikka Maastrichti kriteeriumide täitmise, samuti Euroopa Liidu ja rahaliidu liikmelisuse vajalikkust. Keskpanga seisukohti esindavale ettekandele järgnenud arutluses vaeti juba täie enesestmõistetavusega nn suure rahaliidu -- arvestades ka ühel või teisel moel eurotsooniga liitunuid -- plusse ja miinuseid.
    Euro oponendid -- neid leidub parasjagu ka kandidaatriikide majandusmeeste ja poliitikute seas -- kahtlesid kas kogu ettevõtmises tervikuna või põhjendasid oma kõhklusi tõigaga, et seda, kuidas loodav süsteem toimib muutuva majanduskonjunktuuri tingimustes, ei tea praegu keegi.
    Euroopa ühisraha plusspoolele asetati võimalik valuutavahetuskulude kokkuhoid rahaliidus. Analüütikud on seda hinnanud 0,2 kuni 0,9 protsendini eurotsooni maade sisemajanduse koguproduktist. Positiivsena märgiti lühiajaliste intressimäärade alanemist ligikaudu 1 protsendi võrra, samuti täiendavat majanduskasvu, seda peamiselt tööviljakuse tõusu arvel, mis Viini majandusinstituudi analüütiku F. Breussi hinnangul tuleb 0,3--0,7 protsenti. Breussi arvamusel võidavad majanduskasvus rohkem just eurotsooni äärealade maad ning peamiselt Lõuna-Euroopa.
    Miinustena toodi esile nii kommertspankade valuutavahetustulude kui pankade üldise kasumlikkuse vähenemine ja seoses sellega pankade ette kerkivad probleemid. Samuti nimetati üldise tööviljakuse tõusu tõttu tekkivaid pingeid tööjõuturul.
    Mõnikord on mõistlik läheneda asjadele sellise nurga alt, nagu see paistab väljastpoolt vaatajale. Paljude huve ristipidi riivavate majandusotsuste vastuvõtmine on kahtlemata keerulisem kui näiteks muust maailmast end sõbraliku veidrusena eristada püüdev tsirkus tundlikele kodanikele sobiliku ajavööndi valikul. Ehk saaksime endale vastuvoolu ujumist lubada väikeste otsuste tegemisel, suurte puhul on tihti odavam lasta end voolul kanda.
    Autor: Toivo Mängel
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Uus kauplemisnädal algas kõigil Balti börsidel tõusuga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut kauplemisnädalat positiivselt; tõusulainel olid ka kõigi kolme börsi indeksid.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut kauplemisnädalat positiivselt; tõusulainel olid ka kõigi kolme börsi indeksid.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Putin: paigutame tuumarelvad Valgevenesse Täiendatud!
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.