4 november 1999

Ideed ja veidrused

Valuutakomitee süsteemi eduka juurutamisega saavutatud omaaegsest Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) lemmiklapse staatusest on Eesti jõudmas ka Euroopa soosikute sekka suhteliselt eduka Euroopa Liidu kandidaatriigina. Suuremad maailma majandus- ja poliitikaajakirjad mainivad Eestit enamasti vaid kas seoses järjekordsete valimistega, kirjeldades reisidel alati atraktiivse presidendi ja Eestit igavaks Põhjamaaks saama õhutava välisministri tegemisi või siin kehtiva lihtsa maksusüsteemi üle heasoovlikku imestust avaldades.

Eesti on muutumas tavaliseks, mõneti igavaks ja korralikuks riigiks, kus eemaltvaataja jaoks midagi märkimisväärset ei juhtu ja kus inimesed on oma eluga suhteliselt rahul. Eestist väljapoole paistev uinutav vaikus ja rahu on heaoluriigi kindel tunnus.

Tegelikult tuleb Eestil niisugusesse staatusesse jõudmiseks tublisti pingutada. Eesti on suutnud ära hoida ekskommunistide võimulepääsu -- see on saanud Ida-Euroopa maade kiiremale arengule tihti takistuseks -- mis on säilitanud Eesti kui eduriigi mainet. Euroopas läbilöögi tagamiseks edaspidi sellest siiski ei piisa. Asukoht Euroopa perifeerias ja väike avatud majandus annab aga meile läbilöögi kavandamiseks mitmed eelised.

Üks olulisemaid neist on otsuste tegemise paindlikkus ja kiirus suurte majandustega võrreldes. Meie asukoht mängib siin positiivset rolli -- enne kui konkurendid Ida-Euroopas ja järelevalvajad Brüsselis arugi saavad, on Eestil mõni tore projekt kenasti käimas. Nagu maailma vägevate kiuste krooni kasutuselevõtuga seitse aastat tagasi ka juhtus. Jääb üle otsustada, milline on järgmine edasiviiv projekt.

Viimasel ajal välja pakutud populaarsemad «hitid» edu saavutamiseks on olnud peamiselt tehnoloogilist laadi, näiteks peaministri ärilehe aastapäeva konverentsil nimetatud biotehnoloogia või Lõuna-Eesti õlikaupmeeste uudne autokütus. Siiski pole põhjust kõrvale heita ka meile juba edu toonud finantssfääri. Tänuväärne mõttevahetus euro kasutuselevõtu plusside ja miinuste üle on juba alanud. Rubla ja krooni järel kümmekonna aasta jooksul juba kolmanda raha edukas käibelevõtmine oleks kindlasti parem sõnum kui ühe valuuta mitmekordne järsk devalveerimine.

Kasulik on teada, mida kõneldi oktoobri alguses Euroopa Parlamendi uuringute keskuse eestvõttel toimunud majandusseminaril rahaliiduga seoses. Euroopa keskpanga seisukohad eurotsooni laienemise suhtes olid siiski küllaltki konservatiivsed. Rõhutati ikka Maastrichti kriteeriumide täitmise, samuti Euroopa Liidu ja rahaliidu liikmelisuse vajalikkust. Keskpanga seisukohti esindavale ettekandele järgnenud arutluses vaeti juba täie enesestmõistetavusega nn suure rahaliidu -- arvestades ka ühel või teisel moel eurotsooniga liitunuid -- plusse ja miinuseid.

Euro oponendid -- neid leidub parasjagu ka kandidaatriikide majandusmeeste ja poliitikute seas -- kahtlesid kas kogu ettevõtmises tervikuna või põhjendasid oma kõhklusi tõigaga, et seda, kuidas loodav süsteem toimib muutuva majanduskonjunktuuri tingimustes, ei tea praegu keegi.

Euroopa ühisraha plusspoolele asetati võimalik valuutavahetuskulude kokkuhoid rahaliidus. Analüütikud on seda hinnanud 0,2 kuni 0,9 protsendini eurotsooni maade sisemajanduse koguproduktist. Positiivsena märgiti lühiajaliste intressimäärade alanemist ligikaudu 1 protsendi võrra, samuti täiendavat majanduskasvu, seda peamiselt tööviljakuse tõusu arvel, mis Viini majandusinstituudi analüütiku F. Breussi hinnangul tuleb 0,3--0,7 protsenti. Breussi arvamusel võidavad majanduskasvus rohkem just eurotsooni äärealade maad ning peamiselt Lõuna-Euroopa.

Miinustena toodi esile nii kommertspankade valuutavahetustulude kui pankade üldise kasumlikkuse vähenemine ja seoses sellega pankade ette kerkivad probleemid. Samuti nimetati üldise tööviljakuse tõusu tõttu tekkivaid pingeid tööjõuturul.

Mõnikord on mõistlik läheneda asjadele sellise nurga alt, nagu see paistab väljastpoolt vaatajale. Paljude huve ristipidi riivavate majandusotsuste vastuvõtmine on kahtlemata keerulisem kui näiteks muust maailmast end sõbraliku veidrusena eristada püüdev tsirkus tundlikele kodanikele sobiliku ajavööndi valikul. Ehk saaksime endale vastuvoolu ujumist lubada väikeste otsuste tegemisel, suurte puhul on tihti odavam lasta end voolul kanda.

Autor: Toivo Mängel

Hetkel kuum