• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uuel kontoripinnal on võimalikud mitmed sideprobleemid

    Kolides firmaga uuele ( renditud) äripinnale, jäetakse tihtipeale sideküsimused tagaplaanile. Kolimisprotseduur, uue mööbli paigutamine ja infrastruktuuri käivitamine tõmbavad tähelepanu endale. Telefonisideni jõuab asi alles siis, kui on vaja uue töölaua taga istudes helistada. Siis tekkivaid probleeme on võibolla juba hilja valutult lahendada. Toon ära sagedaima problemaatika, millega kokku puututakse.
    Mõnikord ei saa Eesti Telefon tehnilistel põhjustel numbrit uuele aadressile viia. Lahendus: klient saab omale uued numbrid ja võib vanad numbrid suunata ajutiselt uutele või paigaldatakse vanadele numbritele automaatvastaja, mis teavitab firma uutest kontaktandmetest. Sageli tahab klient kvaliteetsemat sidestandardit ISDN. ISDN-liiniga käivad peaaegu alati kaasas uued numbrid. Lahendus sarnane eelnevaga.
    Oluliselt valusamalt võivad esile kerkida probleemid, mis on seotud maja haldava firmaga.
    Tihti on uutes büroohoonetes oma suur telefonijaam. Sellistele pindadele kolides tuleb üksikasjalikult uurida sidet puudutavaid tingimusi. Kindlasti peab tähelepanu pöörama liitumismaksule. See on reeglina veidi väiksem kui Eesti Telefoni hinnakirjas, kuid tihtipeale on lepingu osavasse sõnastusse põimitud kurb tõsiasi, et kunagi ära kolides ei saa te tagasi liitumistasu, ammugi mitte kaasa numbreid. Uurida tuleb arvelduspõhimõtteid ? mille alusel klient kõnede eest maksma hakkab.
    On ette tulnud juhuseid, kus haldusfirma esitab vaid arveid, välja toomata kuna, kui palju ja kuhu helistati. On alus karta, et sellised firmad püüavad klienti petta või ei tea isegi, kui palju on keegi teenust tarbinud.
    Mõistlik on uurida haldusfirma edasisi sidearendusplaane. Kas ja kuidas pakutakse kliendile telefonijaama üldiseid lisavõimalusi. Enim huvipakkuv on loomulikult võimalikult odav lauatelefonilt GSM-telefonile võetava kõne pakkumine, samuti näiteks jaamasisene kõnesalvestus. Esimene saavutatakse jaamale fikseeritud GSM-terminaali ühendamisega, teine annaks rentnikule (omanikule) võimaluse tekitada kõnejärjekordasid, kasutada spetsiifilist ootemuusikat ja asendada kõiki automaatvastajate funktsioone.
    Sellised seadmed ei pruugi kuuluda otseselt ühelegi omanikule, vaid haldusfirmale. See omakorda eeldab asjatundlikke inimesi ja pikaajalisemat arenguplaani.
    Tingimusi tuleb täpselt lepingust lugeda ja küsida nõu sideasjatundjatelt. Kui teile ei meeldi haldusfirma pakutavad tingimused sidelahendusteks, uurige, kas rendileping kohustab teid selleks või mitte. Tihti on see lepingus kirjas, et rentnik ei tohi oma pinnal alternatiivseid sidelahendusi rakendada.
    Toon hea ja terava näite elust. Ühes Nõmmel äsja valminud majas müüakse äripindu. Sidelahendust kohustatakse võtma haldusfirmalt, kes on senini ka maja suuromanik, kuna enamik pindu pole välja müüdud. Hoones on heal tasemel väljaarendatud sidevõrk ja oma telefonijaam.
    Kliendile, kes seal pinna ostab, ei meeldi haldusfirma tingimused sidelahendusele ja ta soovib oma endisi Eesti Telefoni numbreid. Eesti Telefon toob numbrid lahkelt kohale. Kuid Eesti Telefon ja majahaldaja vahel on sõlmitud leping, et Eesti Telefon tagab sideühenduse maja telefonisidekapini ehk üldkrossini.
    Sinna on siis ühendatud haldusfirma sidekanal ja kliendi number. Haldaja ei luba aga kliendil nüüd oma sisevõrku kasutada Eesti Telefoniga ühenduseks. Samuti ei lubata teostada uut kaabeldust krossini, kuna selleks peab olema maja enamuspindade omanike nõusolek.
    Kuna enamik pindu kuuluvad veel haldusfirmale, pole võimalik luba saada. Kius on põhimõtteline ning ka Eesti Telefon ei oska midagi muud teha, kui käsi laiutada ja kurvalt tõdeda, et selliseid haldusfirmasid, mis kliendi ja Eesti Telefoni suhet rikuvad, on kahjuks rohkesti.
    Pea igale probleemile on olemas lahendused ja küsimus ongi selles, et võimalik probleem eos avastada. Õnneks on siiski Eesti sidemaastik järjest rohkem euroopalikke jooni kui metsiku ida ?nitte võtmas.
    Paljud haldusfirmad teevad korralikku sidearendustööd, kus kliendile ei vahendata pelgalt teenust, vaid tegeletakse muu hulgas kliendi harimisega ja erivõimaluste tutvustamisega ning liigutakse sidemaalima uuendustega operatiivselt kaasa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Kuidas Venemaa Ukrainas tehtu eest maksma panna
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.