Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
See kasutu infotehnoloogia
Ameerika teadlased on pusinud juba aastaid kurva tõsiasja kallal, mida nad nimetavad tootlikkuse paradoksiks, kirjutab internetiajakiri Salon Technology.
Jahmatust tekitab nimelt asjaolu, et kuigi alates 1970. aastatest on Ühendriikides investeeritud miljardeid dollareid infotehnoloogiasse, ei paranenud kuni 1997. aastani ettevõtete töö tootlikkus üldse. Kahel viimasel aastal on tootlikkus kasvanud 2% võrra.
Seega on kasutu loota, et arvutid aitavad teha rohkem tööd lühema aja jooksul.
Vastupidiselt illusioonile, et arvutid aitavad kulusid kokku hoida, tõestavad Ameerika Ühendriikide ettevõtetes tehtud uuringud kulude pidevat kasvu.
Firmade tehnoloogiaalased investeeringud ei suurenda mitte tootlikkust, vaid ainult töö mahtu. IT investeeringuid tuleb teha vaid konkurentsis püsimiseks ja turuosa suurendamiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli tööteaduste õppetooli juhataja Kalle Eedo sõnul pole Eestis infotehnoloogia tootlikkuse näitajaid keegi seni veel uurinud.
Samas on firmadel IT investeeringuid vaja elus püsimiseks, nõustub Eedo. See on tema sõnul nagu töökaitse- ja keskkonnakuludega, mis ei pruugi anda koheselt efekti ja võivad tootlikkusele isegi pärssivalt mõjuda. Samas on need vajalikud ellujäämiseks, kasumi saamiseks ja turul püsimiseks, märgib Eedo.
«Investeeringud lähevad kuludesse, aga kulude kasvades väljundit ei tule,» selgitab Eedo. «Põhjused on sageli keerukamad ning sõltuvad turust -- kui palju suudetakse maha müüa, kui suur on ettevõtte netokäive.»
«Meil pole üldse riigi majanduspoliitikat tootlikkuse aspektist,» kurdab ta. «Riigi majanduse arengukava aastani 2003 küll ütleb, et 5-6 protsenti peaks tootlikkuse kasv olema, aga mille arvel see tuleb, ei tea keegi.»
Mullu ITsse 3,5 mln krooni investeerinud Rahva Postiteenuse ASi juhatuse esimees Ülo Kukk paneb investeeringust saadava vähese tootlikkuse inimeste harjumuste süüks.
Masin ei tooda ju midagi, tulemuste taga peab olema tehnoloogiat maksimaalselt ära kasutav inimene, nendib ta. Mida aga oodata inimeselt, kes käib keerukate, suurte võimalustega masinatega ümber tavapärasel moel, arutleb Kukk. Ja toob näite kontoritöötajatest, kes kasutavad arvutit trükimasinana.
Isegi siis, kui lisaks IT investeeringule on tehtud kulutusi töötajate koolitamiseks, kus alluvad arusaajana kaasa noogutavad, töötavad nad ikka vanade harjumustega edasi, teab Kukk.
Tasapisi õpitakse ära mõningad võtted, mida nutikam kolleeg «kas sa seda siis ei teagi» reaktsiooniga ette näitab. Selleks ajaks kui inimeste oskused pika nihkega investeeringutele järele jõuavad, nõuab aeg ja konkurents juba järgmisi uuendusi. Uue tehnoloogia meeletute võimaluste argumendid jäävad müügimeeste mängumaale.