E-kaubamajast e-pakkumisteni

Kui veel aeg tagasi nähti internetikaubanduses üksmeelselt uut helklevat kullasoont meie üldises majandussurutise halluses, siis nüüd on hakanud tihenema pessimistlikumad seiskohavõtud.

Juba on mõni arvaja välja öelnud, et Eestis on netikaubanduses tulevikku vaid plaatide, raamatute ja videode müügil. Vähem pessimistlikud lisavad sellesse loetellu veel ka arvutid ja nende tarkvaraprogrammid. Kõikide ühine mure on aga meie noorukese e-kommertsi suhteliselt tagasihoidlik käive.

Skeptikute koorist on ehk kõige kainestavam info netireklaami atraktiivuse üldisest langusest maailma mastaabis. Lääne juhtivates majandusriikides on Interneti bannerireklaamidele klikkimine viimastel aastatel langenud neljalt protsendilt ühele.

Kogu netikaubanduse ümber toimuv meediakaja on meil hetkel kummalisel moel keskendunud ühesuunalise tarbimisaktiivsuse analüüsile. Tüüpkäsitluses on internetikaubamajad üksnes Internetis surfajate tähelepanu staatilised püüdjad. Staatilised just selles mõttes, et kasutatakse küll bannereid ja muid meediareklaame võrgus surfajate oma koduküljele meelitamiseks, kuid ei tehta märkimisväärselt aktiivseid otsepakkumisi.

Ometi on just nimelt võrk ideaalne müügikanal iga potentsiaalse kliendini jõudmiseks ja just talle tema personaalsust arvestades pakkumiste tegemiseks, kaotamata sealjuures sihtturu arvus ja ajalises operatiivsuses.

Hiljuti alustas Ford Finland Interneti vahendusel aktiivset automüüki. See ei tähenda üksnes klassikalist autoveebi, kust iga huviline võib saada visuaalselt atraktiivset, põhjalikku ja võrdlevat infot eri mudelite hinna ja tehniliste omaduste kohta.

Aktiivse automüügi puhul saadab edasimüüja ise täpselt koostatud sihtrühmale õigel ajal soodsaid pakkumisi. Pakkumisi, millest positiivses plaanis on väga raske, kui mitte võimatu keelduda.

Interneti vahendusel sihtrühma elektronaadressidele saadetavad pakkumised võivad esmapilgul tunduda traditsioonilise otsepostituse võrguversioonina. Isegi kui see mõnel juhul ongi nõnda, on siiski võit sihtpersoonini jõudmise ajas ja täpsuses võrreldes kiripostiga märkimisväärne. Samas on professionaalne võrgupostitus oma paidlikkuselt ja personaalsuselt pea ammendamatu.

Kuna võrgus surfajad jätavad tahes-tahtmata enda ja oma tarbimisharjumuste kohta erinevatesse serveritesse hulga informatsiooni, saab selle analüüsi kaudu koostada ajastuselt ja sisuliselt pea superpakkumisi. Piltlikult öeldes on näiteks autokaubanduses korraliku andmebaasi korral võimalik läkitada sooduspakkumisi nii värsketele juhilubade omanikele kui ka avariisse sattunutele.

Ning kahtlemata võimaldab võrgu interaktiivsus potentsiaalselt kliendilt tuleva tagaside alusel komplekteerida just talle sobiv lisavarustus, valida välja kerevärv ja salongisisustuse materjal, täpsustada makse- või liisingutingimused ning leppida täpselt kokku kauba kohaletoomise aeg ja koht. Klient aga võib analoogseid netiläbirääkimisi pidada mitme autodiileriga korraga ning säästa nõnda oluliselt nii oma aega kui ka raha.

Veelgi olulisem on interaktiivsus varuosade valikul. Kui klient suudab e-posti teel teavitada oma probleemist, siis kasutades varuosade reaalajas toimivat andmebaasi saab ta näiteks operatiivselt oma e-postkasti tagasisidet kõikidest uue varuosa soetamisega seotud küsimustest (hind, tellimisaeg, varuosa erinevad versioonid, hooluskodade aadressid jms). Kujutagem korraks alternatiivina paksu kataloogi või staatilist andmebaasi, kus hädasolijal tuleb ise õige jupp tuhandete teiste hulgast välja otsida...

Seega -- internetikaubandus on ikkagi kahesuunaline kiirtee. Võitjad seal toimuvas rallis on firmad, kes suudavad ise esimesena õige kliendini kihutada.

Autor: Raigo Roosve