Piimajõed voolavad afgaanide lüpsikusse

85% Eesti piimatootjatest panid seljad kokku. Päevas 700 tonni piima talvel ja 900 tonni suvel oli see kogus, mis läks kombinaatidele töötlemiseks enampakkumisele alghinnaga 3.25 kilo. Kogu piimakoguse lubas ära osta hiljuti uued liinid avanud AS Lacto.

Äripäeval on hea meel, et piimatootjad pole poliitiliste nõudmistega koondunud riigi vastu, vaid püüavad majandusprobleemid ise töötlejatega läbirääkimisi pidades lahendada.

Osa meiereisid süüdistab piimatootjaid kõige lihtlabasemas -- kartellikokkuleppes. Kuni tootjad olid üksteisest eraldatud, õnnestus kombinaatidel vastuhakkajad kergelt neutraliseerida: kui ei taha piima kombinaati anda ja raha kolm kuud oodata, eks valage siis maha!

Tol perioodil valitses sisuliselt töötlejate kartell. Talunikel ei jäänudki muud üle, kui protestiks veidike piima maha valada ning endistviisi ahistavate tingimustega (1.25 kilo) leppida. Kombinaatidel oli aga võimalus igal ajal importtooret sisse tuua. Muuhulgas pole me siiamaani üle saanud naeruväärsest probleemist vedada Saksamaalt sisse tillukesi kohvikoore vitsikuid ja koorepulbrit, Lätist kondenspiima.

Nüüd on ajad ses osas muutunud, et kombinaatide ladudes seisvad võipakid on riknenud ja kahjum on vastu võetud. Lätist ei saa ka toorainet sisse tuua, kuna piima ei jätku sealgi ja meiereisid ähvardab võimalus eestimaisestki piimast ilma jääda.

Kombinaadid hoiatavad tarbijaid või, piimapaki ja juustukilo kallinemise eest. Kui enamuse Eestis toodetud piimast ostab Raplas asuv Lacto, siis lähevad piimaringid pikemaks ja lisaks kokkuostuhinnale suurenevad transpordikulud.

Vaevalt et piimapakk nüüd märgatavalt kallimaks läheb, kuna piima kokkuostuhind oli ainult lonks piimapaki põhjas. Töötlejad ei saa järsult hinda tõsta juba sellepärast, et siis hakkab Eestisse tulema importtoodangut. Kuigi kokkuostuhind lähiajaloos langes, ei teinud seda piima jaehind. Kokkuostuhinna tõus muudab piimatööstused efektiivsemaks.

Ja kui peakski poes piimatoodete hind tõusma, siis ei ole selles veel midagi katastroofilist, sest tarbijal on odavam maksta juustukilo eest mõned kroonid rohkem kui doteerida piimatootmist ringiga riigieelarve kaudu. Sellepärast toetabki Äripäev tootjate ühisrinnet ja soovitab järgmise aasta riigieelarves piimatootjatele mõeldud toetussummad maha tõmmata. Tänu kokkuostuhinna tõusule saab riik lõpetada ühe majandusharu doteerimise ja üks asi saab jällegi pea pealt jalgadele pööratud.