Automaks päästab maksureformi

«Tahame mootorsõidukimaksu kehtestamise kaudu taastada kohalikeks investeeringuteks mõeldud summad,» selgitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson Isamaaliidust.

Isamaaliidu arvutuste kohaselt laekub aastas riiklikku automaksu 220 miljonit krooni, millest umbes 170 miljonit eraldataks kohalike investeeringute tegemiseks. Samas ei osanud Jürgenson öelda, kui suur võiks olla automaks ühe auto pealt.

Jürgensoni sõnul on mootorsõidukimaksu kehtestav eelnõu võimalik veel sellel aastal vastu võtta ja rakendada seda alates järgmise aasta algusest.

Reformierakonnale ei meeldi koalitsioonipartnerite kavatsus kehtestada riiklik automaks. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul peaks autode maksustamine käima nende kasutamise ehk kütuseaktsiisi kaudu.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik lausus, et ministeerium pole esialgu veel üleriigilise automaksu eelnõu toetama asunud. «Toetus oleneb maksu kasutamise struktuurist,» sõnas Vaarik.

Praegu kehtib mootorsõidukimaks vaid Tallinnas, kus tuleb tasuda 5 krooni mootori võimsusühiku pealt aastas. Nii on näiteks 100kW võimsusega Mitsubishi Galanti aastamaks 500 krooni.

Suure autopargiga ettevõtetele riiklik mootorsõidukimaks olulist kahju ei tekita, sest enamik autodest on registreeritud Tallinnas ja nendelt on ka varem tulnud tasuda kohalikku mootorsõidukimaksu. Eesti Telefoni meediajuht Ain Parmas ütles, et ettevõtte 880 autost on Tallinnas registreeritud 500.

Kuigi Reformierakonnal õnnestus augustis koalitsiooninõukogus läbi suruda kokkulepe tulumaksuvabastuse kehtestamiseks järgmisest aastast, pole koalitsioonipartnerid seni lõplikult rahul rahandusministeeriumis kiiruga tehtud arvutustega riigieelarves tekkiva augu katmiseks.

Kalle Jürgenson märkis, et praegu pole koalitsiooninõukogu otsust ümber vaadatud, kuigi ka tema on selle plaani suhtes kriitiline. «Tulumaksuseadus on iseenesest väga hea ja tugev seadus, kuid mind teeb murelikuks selle seaduse vastuvõtmisega pingestuv riigieelarve tulude pool,» lausus Jürgenson.

Mõõdukate fraktsiooni aseesimehe Tõnu Kõivu sõnul on riigieelarve katteallikad muutunud küsitavaks seetõttu, et praegused prognoosid näitavad järgmisel aastal väiksemaid laekumisi, kui esialgu kavandatud, ja selles osas käib erakondade vahel elav arutelu.

Jürgen Ligi tunnistas, et erimeelsusi tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste osas koalitsioonis eksisteerib. «Uue tulumaksuseaduse kehtima hakkamist ei saa edasi lükata, sest majandusele mõjuks see kindlasti negatiivselt ja pealegi ootab seda ühiskond,» väitis Ligi. Tema hinnangul on järgmise aasta riigieelarvesse kavandatud laekumised realistlikud.

Mõõdukate fraktsiooni liige Rein Järvelill avaldas eile Postimehes kirjutise, kus ta väitis, et mingil juhul ei tohi kaotada ettevõtte tulumaksu järgmise aasta algusest, sest see asetab löögi alla hariduse, kultuuri, teaduse ja regionaalse arengu.

Tõnu Kõiv väitis eile, et olulistel, tulumaksuseaduse kohta käivatel hääletustel annab Rein Järvelill oma hääle nii, nagu fraktsioon on seda otsustanud. «Vähemalt praegu on olemas koalitsiooninõukogu otsus ettevõtte tulumaksu kaotamise kohta 2000. aasta algusest,» lisas Kõiv.

Valitsusliidule võib saatuslikuks saada iga teisitimõtleja, sest opositsioonil on riigikogus 48 häält ja koalitsioonil 53 häält.

Ettevõtte tulumaksu kaotamine lööb järgmise aasta riigieelarvesse 1,5 miljardi krooni suuruse augu, mille katmiseks peab rahandusministeerium suurendama mitut maksulaekumist.

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt laekub peale suurendatud maksulaekumiste järgmise aasta riigieelarvesse 476 miljoni krooni eest ettevõtte tulumaksu, millest 260 miljonit krooni tuleb sellel aastal tehtud avansilistest maksetest ning ülejäänu moodustavad tagasiarvestused ja tulumaks dividendide ning erisoodustuste pealt.