Sirje Niitra • 17 november 1999

Pärnu -- sadamate linn

Mullu laaditi Pärnus üle 600 laeva ja veeti 2 miljonit tonni kaupa. Kaubakogus on küll enam kui kümme korda väiksem Tallinna Sadamast, kuid kasvab seda jõudsamalt.

Peamiselt on tegu ümarpuidu, puisteainete, briketi ja kergkruusaga, suureneb saematerjali osakaal. Vastupidiselt Eesti väliskaubandusseisule, kus import traditsiooniliselt eksporti ületab, on Pärnu sadamates impordi osakaal tühine.

Seni laadis ja lossis Pärnus kaubalaevu põhiliselt AS Pärnu Sadam, vähesel määral osutas seda teenust oma kalalaevade remondiks ettenähtud kaide ääres ka Pärnu Laevatehas.

Eelmisel nädalal laadis aga esmakordselt päris oma sadamakai ääres kaks laeva puiduga viiele eraisikule kuuluv AS Reldor.

Stividor Veiko Sepp kiidab, et laevade laadimine ja lossimine on Reldori kail lihtne, võttes umbes kaks tundi vähem aega kui varem kesklinna sadamas, sest tõstukid liiguvad siledal pinnal kiiremini.

Uibu avaldab lootust, et sadamat hakkab hästi koormama ka uus suur Paikuse saeveski, millega on kokkulepped sõlmitud.

Pärnu Kalurist välja kasvanud Reldor rentis septembri lõpuni kaipinda Pärnu vana silla vahetus läheduses paiknevas kesklinna sadamas. Kuna aga rendisumma läks pärast Pärnu Sadama aktsiaseltsiks muutumist nii soolaseks (300 000 krooni kuus sõltumata sellest, kas laevu on sees või mitte), otsustati oma sadam rajada.

Reldori juhataja Jaak Uibu sõnul oli koht juba viis aastat tagasi valmis vaadatud. Nimelt omandas Reldor tollal miljoni krooni eest Pärnu jõe paremkaldal paiknevad masinatehase lagunenud hooned.

Hoolimata linna osalusega Pärnu Sadama vastuseisust, mille tõttu võttis kümnele hektarile detailplaneeringu saamine Pärnu linnavolikogus aega kolm aastat, saadi lõpuks luba kätte ja ehitati sadam kahe ja poole kuuga valmis.

Nüüd on osa maju lammutatud, 165 meetrit kaipinda betooni ja asfaldiga kaetud ning kaldaäär suurte laevade vastuvõtuks süvendatud.

ASi Pärnu Sadam juhatuse esimees Peeter Volkov tunnistab, et olukord Pärnu sadamateenuste turul on kahe uue kai lisandumise tõttu (ühe ehitas laevatehas) nüüd hoopis teine kui veel aasta tagasi. Teenuste hindade langemist peab ta paratamatuks, sest kaupa ei tule juurde samavõrra, kui kasvab väljaveo võimalus.

Arvestades seda, et laevatehase kahe kai ääres on seni laaditud umbes viiendik Pärnust väljuvatest kaubalaevadest, võib Reldori turuosaks kujuneda kuni kümme protsenti, usub Volkov.

Kuna kaubakäive on Pärnu sadamas tervikuna kogu aeg kasvanud, siis otsest tagasilööki majandustulemustes sadamajuht konkurentsi suurenemise läbi ei karda. «Lõppude lõpuks pole võitja see, kelle käes on infrastruktuur, vaid see, kelle käes on informatsioon,» leiab Volkov, kelle juhitava sadama aktsiate enamusosalust kontrollib ärimees Rein Kilk.

Vastupidiselt Tallinna Sadamale, kes esindab nn landlord-tüüpi sadamat, kus teenuseid osutavad rendipinnal operaatorfirmad, opereerib Pärnu Sadam kõigil viiel kail ise.

Praegu on sadam graafikust eest ja loodab aasta lõpuks teenida vähemalt 15 miljonit krooni kasumit. Seni on kogu kasum läinud sadamasse tagasi. Süvendatud on pea kogu merekanal, lisandunud on laoplatse.

Pärnu Sadama areng sai hoo 1995. aastal, kui linna kõrvale tekkisid eraomanikud, kes laiendasid ettevõtte aktsiakapitali 4,5 miljonilt 21 miljoni kroonini.

Viis aastat tagasi sadamasse miljon USA dollarit oma isiklikku raha paigutanud Rein Kilk ostu ei kahetse, ehkki möönab, et sellal olnuks raha paigutamiseks ka tulusamaid võimalusi.

«Sadamaäri on stabiilselt ülesmäge läinud, samas kui mõni teine kiiret kasumit tõotanud ettevõtmine on vahepeal kiratsema jäänud,» nendib ta tõsiasja. Dividende ei looda omanik enne, kui sadam on korralikult välja arendatud. Edaspidi on Kilk huvitatud sadamas praeguse jahtklubi baasil ka meelelahutus- ja majutusäri edendamisest.

Enam kui sajale väikeaktsionärile kuuluvale Pärnu Laevatehasele oli kaubaveoga alustamine 1992. aastal see päästeventiil, mis aitas kalanduskriisi tõttu oluliselt vähenenud laevaremondi mahtu kompenseerida.

«Konkurents on tugev, aga otsest auku ma praegu veel ei näe,» lausub ettevõtte tegevjuht Rein Sepp. Siiski kardab ta puidu väljaveo vähenemist seoses sellega, et lätlased kavandavad tselluloositehase ehitamist.

Tänavune kasum tuleb laevatehasel mullusest 2,5 mln kroonist väiksem, seda teise kai ehituse tõttu. Edasist laienemist laevatehase väikesadam ei kavanda.

Asjatundjate hinnangul Pärnusse enam uusi kaisid kuigi palju lisanduda ei saa. Oma piirangud paneb peale ka linn keskkonnakaitseliste nõuetega.

Kesklinna sadam peab tõenäoliselt peagi kogu täiega Vana-Pärnusse kolima, kesklinna kai äärde hakkavad tulevikus käima vaid reisilaevad. Probleemiks on ka sadamatesse kaupa vedavate raskeveokite sõitmine mööda kitsaid linnatänavaid, mille lahendamiseks koostatakse uut liiklusskeemi.

Teede- ja sideministeerium on lubanud Pärnu akvatooriumi aasta ringi jäävaba hoida. Jäämurdmisteenuse riigihanke konkursile laekus eilseks tähtajaks kaks pakkumust.

AS Reldor

Omanikud: Jaak Uibu, Igor Rudnev, Kalju Reesalu, Aare Parts, Peeter Lansberg

AS Pärnu Laevatehas

üle 100 väikeaktsionäri

AS Pärnu sadam

50% Rein Kilgile kuuluv AS Transcom

41,3% Pärnu linn

8,1% väikeaktsionärid

Hetkel kuum