Konkurentsiameti käsi lühike ja kallis

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 21. november 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurentsiameti käsi lühike ja kallis
Oma tõhususe tõestamise proovikiviks on konkurentsiamet nüüd taas valinud kütuseturu, kus hinnad liiguvad välismaiste kütusegigantide näpunäidete järgi nagu paar aastat tagasi Tallinna börsil. Peaasjalikult üles, vahel harva ka alla -- tihti rahuldavate majanduslike põhjendusteta.
Varasemad, 1996. ja 1997. aasta uuringud ei andnud konkurentsiametile alust väita kartellikokkulepet. Suve lõpp, kui meil bensiinihind tõusis ja Rotterdamis langes, tegi konkurentsiameti taas valvsaks.
Kui tavaliselt tegeleb mõne juhtimiga üks-kaks konkurentsiameti töötajat, siis kütuseturgu uurib hetkel lausa 13 spetsialisti. Materjalid on välja nõutatud ligi 70 kütuseäris tegutsevalt firmalt.
«Kui ajakirjanduses kerkivad üles probleemid, on meie kohus kontrollida, kas keegi kuritarvitas oma turupositsiooni,» räägib konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos.
Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu ei eita, et kahtlused bensiinituru kokkulepluse kohta on süvenenud.
Konkurentsiameti tänavune eelarve on 6,4 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aastaga on kõige enam suurenenud töötasud -- ligi 1,5 miljoni krooni võrra. «Töö tõhustamiseks on vaja koosseisu suurendada,» põhjendab Proos.
Arvestades, et konkurentsiamet suudab tänavu menetleda 40 kaebust, saab ühe juhtumi hinnaks 160 000 krooni.
Kas see ei ole maksumaksjale liiga kallis, kui igast viiest juhtumist neli lõpevad trafaretse reaga «lõpetati seoses õigusrikkumise mittetuvastamisega»?
«Jagades võime igasuguseid arve saada,» leiab Tammistu. «Oleme tänavu läbi vaadanud 35 ettevõtete ühinemistaotlust, mis ei ole ka mitte tühi töö.»
Tammistu kinnitusel ei saa nad rääkida kõigest, mis turul tegelikult toimub. «Oleme seotud ettevõtete ärisaladusega,» põhjendab ta. «Me ei saa avalikustada uurimust ja analüüsi.»
Tammistu sõnul on ka see positiivne tulemus, kui õnnestub turul konkurentide vahel pingeid maha võtta. «Paljudel juhtudel korrigeeritakse oma tegevust just siis, kui me kaebusega tegeleme,» lisab ta.
Üha enam ettevõtjaid kaebavad konkurentsiameti otsuse edasi halduskohtusse.
Ligi kaks aastat on kohtus vaieldud konkurentsiameti otsuse üle, mille kohaselt on Tartu Keskkatlamaja kohustatud ostma ASilt Anne Soojus fikseeritud koguse soojusenergiat ning maksma megavatt-tonni eest 153 krooni asemel kunagi kokku lepitud 186 krooni.
«Konkurentsiameti uus otsus on äravahetamiseni sarnane varsemaga,» on Tartu Keskkatlamaja esindaja, jurist Enn Tonka nördinud. «Nii me jäämegi asja lõpmatuseni menetlema.»
Aini Proosi sõnul on kahetsusväärne, et kohtud ei jõua konkurentsijuhtumite sisulise arutamiseni. «Milleks konkurentsiseadust kirjutada, kui kohus otsib vaid komakohti,» ironiseerib Proos. «Kohtule ei meeldi, et mingi ametnik otsustab seaduserikkumise üle.»
Pooleli on kohtuvaidlus, kas Eesti Telefon on sidetrasside ehituskonkursi korraldamisel eiranud riigihankeseadust.
Konkurentsiametile veebruaris kaebuse esitanud ASi Merko Ehitus peadirektori Tõnu Toomiku sõnul tegutseb Eesti Telefon, nagu heaks arvab, ega rakenda endiselt riigihankeseadust. «Kurb, kui peab tõestama, et Eesti Telefon on monopol,» on Toomik sunnitud tõdema.
Eesti Telefoni meediasuhete juhi Ain Parmase sõnul ei pea Eesti Telefon õigeks kommenteerida pooleliolevat kohtuvaidlust. Konkurentsiameti tõhusust iseloomustades rõhutab Parmas, et annab tunda praktiliste kogemuste puudumine.
Jõhvis joogiveega tegeleva OÜ Zet-Net omanik Toomas Zeljov plaanib konkurentsiameti otsuse edasi kaevata. Zet-Neti mais esitatud avalduse kohaselt andis Jõhvi linnavalitsus veevarustuse korraldamise ilma konkursita linnale kuuluvale OÜle Jõhvi Veemajandus.
«Meid ei rahulda konkurentsiameti formaalne vastus, et Jõhvi linnavalitsus peab veevarustuse parendamiseks korraldama avaliku konkursi,» räägib Zeljov. «Linn ei tee seda, tal on aega venitamiseks 2001. aastani.»
Erialakoolitusega tegelev Madlena Reiside AS esitas konkurentsiametile aprillis avalduse, milles väitis, et konkurent OÜ Hansamer kasutab oma huvides nende firmast omandatud konfidentsiaalset teavet.
Madlena Reiside juhataja Marina Golovina süüdistab konkurentsiametit hoolimatuses. «Nad ei tundnud meie esitatud paberite vastu huvi,» kinnitab Golovina ja lubab konkurentsiameti otsuse menetluse lõpetamise kohta edasi kaevata.
«Kui keegi ütleb, et me pole avaldust menetledes huvi tundnud, siis see on raske juhtum,» nendib Tammistu. «Selline asi pole meie ameti filosoofiaga kooskõlas.»
Tammistu andmeil praagivad nad kaebustest välja umbes viis protsenti. Need on avaldused, kus pole viidatud konkurentsiseaduse rikkumisele.
Aini Proosi kinnitusel ei keeldu konkurentsiamet kunagi menetlemast juhtumit, mille kohta on nad ühe otsuse juba teinud. «Pärnu leivatootja Cibus esitas uusi asjaolusid,» põhjendab Proos Cibuse teist avaldust.
Cibus väitis, et Leibur kasutas uudistoodete «Pärnu oma leib» ja «Pärnu oma sai» reklaamikampaanias kõlvatut konkurentsi. Konkurentsiamet leidis, et tarbijat pole eksitatud.
Cibuse juhataja Mati Kuuse sõnul näitab teise avalduse menetlemine konkurentsiameti praaki. «Kui nad uut kaebust poleks menetlusse võtnud, oleks see näidanud nende sirgeseljalisust,» leiab Kuusk.
Leiburi juht Ants Promann on üks vähestest, kes leiab, et konkurentsiamet töötab põhjalikult. «Oleme tulemusega rahul,» kommenteerib ta ameti otsust vaidluses Cibusega.
Küsimusele, miks Leibur ise ei kaevanud suvel ETK peale, kui Maksimarketi ja Konsumi kauplused keeldusid Leiburi tooteid müümast, kostab Promann, et partnerite vahelised arusaamatused tuleb kõigepealt üritada klaarida omavahel.
Kuni konkurentsiameti töö tõhusus ettevõtjaid ei rahulda, jäävadki turuvaidlused ettevõtjate omavaheliseks asjaks.
Hetkel kuum