• Jaga lugu:

    Paks kataloog jääb alles

    Seitsmendat aastat Eestis Saksa kataloogi Otto esindava OÜ Willowmink töötaja Aet Tammik räägib, et firmal on praegu umbes 100 000 püsiklienti, kes esitavad aastas vähemalt ühe tellimuse. «Meie klientide arv pole sugugi vähenenud, hoopis kasvab aastast aastasse,» lisab Tammik.
    Tavalistes poodides lähevad hinnad eest ära, kataloogis jäävad nad järgmiselgi aastal umbes samale tasemele, põhjendab Tammik kataloogikaubanduse edu. Lisaks saab Ottos maksta järelemaksuga, lausub ta.
    Järelmaksuvõimalust pakub ka Hobby Hall, mis meelitab kliente ostma kallemaid püsikaupu, näiteks televiisoreid või muusikakeskusi, ilma et keegi järelemaksu puhul garantiikirja küsiks.
    Peagi kaheksandat tegutsemisaastat Eestis tähistava ASi Anttila Eesti tegevdirektor Tauno Tuula räägib, et USAs on kataloogikaubandus toiminud juba 150 aastat ja moodustab, vaatamata e-kaubamajade populaarsusele, 15 protsenti sealsest jaemüügist.
    Interneti kaudu on võimalik tellida kaupa ka Kodu-Anttila ja Halensi kaubamajast, kuid kaupa nende kodulehekülgedel Internetis ei demonstreerita.
    Tuula põhjendab, et pildiga faili lahtitegemine arvutis võtvat palju aega, seega on paberkandja kindlam. «Teeme Anttila e-kaubamaja siis, kui tehnika on selleks valmis,» lubab ta.
    Kolm aastat tagasi oli Kodu-Anttila kaubamajal erinevates riikides kokku 130 000 tellijat, keskmine päevakäive oli miljon krooni. Tänaseks on tellijate arv suurenenud kaks korda ja päevakäive kolme miljoni kroonini.
    «Kataloogikaubanduse turuosa väheneb järjest, aga elektrooniline kaubandus areneb kataloogikaubanduse arvel,» kinnitab MicroLinki elektroonilise kommertsi projektijuht Ville Jehe. Ta väidab optimistlikult, et sama raha, mis liigub Kodu-Anttilas, hakkab internetikaubanduses tiirlema pooleteise aasta pärast. «Internetis on võimalusi anda informatsiooni kauba kohta rohkem ja väiksema kuluga,» on Jehe kindel.
    Rootslasega abielus olev tallinlanna Eve Kask-Hijelmgren kuulub sellesse sihtrühma, kes kasutab Internetti kõige vähem -- enam kui 35aastased naised. Eve ei ole e-kaubamajast kunagi midagi ostnud ega tea isegi, kust neid lehekülgi võib leida.
    Eve räägib, et kauba tellimine kataloogist hakkas talle külge siis, kui ta elas 1990. aastate alguses Rootsis. «Siis tellisin vähemalt kord kuus ICA kataloogist, ka toidukaupa,» sõnab ta.
    Eve tellib vähemalt kaks korda aastas kaupa Anttilast ja Ellosest. Jõuludeks plaanib ta tellida kingitusi nii mehele kui lastele. «Mul ei ole aega poodides käia,» väidab ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.