ÄP fototoimetus • 24. november 1999 kell 22:00

Gruusia pöördub läände

«Venemaa naabruses elamine on sama, mis elada vulkaani serval,» ütleb Gruusia presidendi Eduard ?evardnadze nõunik Peter Mamradze. Ta mainib muu hulgas Venemaa hiljutist toetust mässulisele Abhaasiale ning sõda T?et?eenias.

President ?evardnadze, kes taotleb tagasivalimist tuleval aastal, on kindlalt võtnud kursi riigi viimisele Euroopa Liitu ja NATOsse. Samal ajal suurendab ta ameeriklaste abiga järjepidevalt riigi majanduslikku, poliitilist ja sõjalist suveräänsust. Ta on piirivalves vahetanud venelased välja grusiinlaste vastu ning soovib Gruusias asuva nelja Venemaa sõjaväebaasi likvideerimist 1. juuniks 2001.

Endine NLKP KK Poliitbüroo liige ja NSV Liidu välisminister Eduard ?evardnadze on Gruusia siseelu ja majanduse stabiliseerimisel saavutanud suurt edu. Saanud 1992. a riigi julgeolekunõukogu esimeheks ja valitud 1995. a presidendiks, tõi ?evardnadze riigi välja ekspresidendi Zviad Gamsahhurdia järgsest kodusõjast. Ühtlasi on tal märkimisväärselt õnnestunud korrastada pärast NSVLi lagunemist kaoses olnud majandust, mil sisemajanduse kogutoodang (SKT) alanes kolme aastaga ligi 85%. Eelmisel aastal oli SKT inimese kohta, arvestades ostujõu pariteeti, 3330 dollarit. Ametliku statistika järgi elab ligi 70% rahvastikust allpool elatusmiinimumi.

Praeguseks on aastainflatsioon alandatud 10 protsendile, 1995. aastal käibele tulnud rahvusvaluuta lari püsib stabiilne ning sisemajanduse kogutoodang kasvab 3% aastas. Tänavu oktoobris astus Gruusia Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks.

Viimasel ajal kiirendatud erastamine on toonud riiki väliskapitali. Prantsuse-Hollandi firma ostis tuntud mineraalveetootja Borzhommi ja USA AES grupp Tbilisi elektrifirma. Samas välisfirmade esindajad rõhutavad, et Gruusias on väga raske äri ajada. Põhjustena mainivad nad üldlevinud korruptsiooni ning Gruusiale omast äriajamisviisi, mis põhineb eelkõige isiklikel suhetel, mitte seadustel. Ühe väliseksperdi sõnul on Gruusias lausa võimatu ajada seaduslikku äri. «Seal saavad tegutseda ainult kas väga väiksed välisfirmad, kes võtavad omaks Gruusia äritavad, või väga suured firmad, kes ei lase end mõjutada.»

Oma geograafilise asendi tõttu on Gruusia alati olnud Kaspia mere nafta transiidimaa. Praeguse Gruusia juhtkond on jõudnud arusaamisele, et Gruusia suudaks Venemaast sõltumatuks saada ainult juhul, kui ta loob Venemaast ja Iraanist sõltumatu energiakoridori läbi Gruusia. Just sellise naftajuhtme rajamise lepe sõlmitigi OECE kohtumise ajal, kui Türgi, Aserbaidzhaani,

Gruusia ja Turkmeenia president kirjutasid alla kokkuleppele, mille kohaselt rajatakse 1730 km pikkune ja 2,4 mld dollarit maksev naftajuhe Bakuust läbi Gruusia Ceyhani Türgis. Selle projekti taga on USA valitsuse tugev toetus, kuna USA on huvitatud Venemaa ja Iraani mõju vähenemisest selles piirkonnas. Sel aastal firma BP Amoco avatud naftajuhe Bakuust Gruusia Supsa sadamasse on juba tugevalt tõstnud Gruusia poliitilist ja majanduslikku eneseteadvust.

Istanbulis sõlmitud teine lepe näeb ette rajada gaasijuhe Turkmeeniast Türgisse. Selle taga on USA konsortsium PSG International, kuhu kuuluvad USA ehitusgrupp Bechtel ja General Electric Capital ning nüüd ka Shell. Kuna Aserbaidzhaanis ?ah Denizi leiukohas avastati hiljuti suured gaasivarud, siis soovitab Gruusia Aserbaidzhaanil ühineda käesoleva leppega.

Loomulikult kõik need arengud Venemaale ja meeldi ja osa analüütikuid on juba viidanud uue Kaukaasia sõja puhkemise võimalusele just Gruusias. «Gruusia eesmärgiks on stabiilne piirkondlik koostöö Venemaaga, kuid probleemiks on, et Venemaa vaatab sellele teise pilguga,» tõdes Gruusia välisministeeriumi uurimiskeskuse juht Aleksander Rondeli.

Autor: ÄP

Hetkel kuum