Ostke lehti, kuni osta saab

Aritmeetika ütleb, et kahele üleriigilisele päevalehele ja tabloidile Eestis lugejaid ei jätku, vähemalt rentaabliks tegutsemiseks mitte. Küsimus on, kes jääb ja mis tingimustel ning millal võimalik liitumine toimub.

Seniks üritavad kaks kirjastuskontserni vaekaussi oma kasuks pöörata lehtede üksikmüügi-, tellimis- ja reklaamihindu alla lastes.

«Tihe võistlus Eesti meediaga polnud meie äriplaanides,» tunnistab Bonnieride poolt Ekspress Grupi nõukogus istuv Lars-Gösta Julin. «Lehenimetusi on liiga palju, ent võistlejatega on raske koostööd teha.»

«Väga raske on väliskapitalil omavahel läbirääkimisi pidada, kui Bonnieri hääl kostab Päevalehes vaid 25%,» sõnab Mart Kadastik kvaliteetpäevalehtede tulevikku silmas pidades. Kadastik kuulub ASi Eesti Meedia juhatajana Postimehe, Sõnumilehe, Ajakirjade Kirjastuse ja viie maakonnalehe nõukogudesse.

Et tabloid end Eestis ära majandaks, peaks tiraazh olema kaks korda suurem kui praegu Õhtulehel, konkurent puuduma ning lugeja peaks olema nõus maksma tunduvalt enam kui kolm krooni number. «See on unenägu, Eesti turul ei juhtu seda kunagi,» ütleb Kadastik.

«Norrakad ja rootslased on tabloidide fännid,» nendib praegu Nelli Teataja väljaandmisega tegelev Toomas Leito.

Äripäeva tegevtoimetaja Andrus Vaher pakub, et kui üks tabloididest peaks siiski jääma, on see pigem Sõnumileht. «Schibsted on Bonnieridele ära teinud ka nende oma koduturul,» selgitab Vaher.

Meediainimeste sõnul on poole Ekspress Grupi aktsiapaki omaniku Hans H. Luige väljaostmine Bonnieri poolt lahenduseks tabloidi(de) kasumisse toomiseks. Luik, kes rootslaste rahaga vahepeal elu põletas, sekkub aga taas lehtede tegevusse. Tema lennukad ideed on üks põhjusi, miks lehtede saatuse kohta midagi kindlamat väita ei saa.

Ehkki Luigel pole meeskonda, on tema osalusega väljaannete juhid -- Kalle Muuli, Aavo Kokk ja Priit Hõbemägi -- tugevad tegijad.

Kadastik on alati püsinud uhkes üksinduses ja ise otsustada armastanud. Postimeest tuli Moskvast juhtima toimetuses töötamise kogemuseta Marko Mihkelson, Sõnumilehe peatoimetaja, spordiajakirjanik Urmo Soonvald on Eesti noorim, Ajakirjade Kirjastuse eesotsas on viimaseid nädalaid ekshoiupankur Üllar Jaaksoo, kelle roll oligi vaid firma käima vedada.

Hinnasõda, lugejate ja reklaamiandjate umbusk tabloidide vastu -- need olid põhjused, miks neutraalsel Taani pinnal istusid läbirääkimiste laua taha Kadastik ja Luik koos Bonnieride ja Schibstedi esindajatega.

Nelja kahjumis päevalehe asemel oleks ehk tulnud midagi tulukamat, kui Luik oleks kokkuleppe kohaselt suud pidanud.

«Lugeja saab veel mõnda aega nautida neid miljonilisi kinke, mida meie firmad jagavad ajakirjandusväljaandeid superodavalt müües,» nentis Luik toona. Selle sõnavõtuga kinnistas ta neli päevalehte Eestisse.

Bonnieri ja Schibstedi suurim erinevus ongi see, et kui norrakad said Heldur Tõnissonilt pea kogu toonase Postimehe kontserni, siis rootslased ostsid Luigelt vaid pool. «Hans Luik deklareeris, et tema tahab jääda omanikuks,» ütleb Julin.

Mis huvi peaks olema Luigel omada kahjumit tootvat kontserni? Eesti Ekspress annab küll kasumit ja Eesti Päevalehe järgmise aasta eelarve on koguni nulli planeeritud. Samas elimineerib Õhtulehe paisuv tiraazh, millest iga järgmine eksemplar kahjumit kindlalt suurendab, kõik eelneva.

Oletatakse, et meediat kasutab Luik seljatagusena oma Tallinna kinnisvaraturul kerkivate nõudmiste rahuldamiseks ning tema aktiviseerumine valimiste eel kolmikliidu soosimises süüdistatud Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli vabastamiseks oli vastutulek Tallinna ohjanud Keskerakonnale.

Kas esmapilgul pöörane oletus ka tõele vastab, jääb ajakirjanikku vältivalt Luigelt küsimata.

Valimistel lüüa saanud Keskerakonna liider Edgar Savisaar aga süüdistab järelepärimise peale endiselt ajakirjandust kolmikliidu soosimises. «Te olete valitsuse sabassörkijad,» siunab Savisaar.

Muuli oli lehte juhtides pigem 50% aktsiate omaniku Jaan Manitski kui Luige pooldaja. Tagasiastumisavaldust esitades arvestas ta, et nõukogu võtab küsimuse päevakorda veebruaris. Üllatuslikult olid Muuli vabastamisega aga nõus nii Manitski kui Bonnieride esindajad. ABBA eksprodutsent Manitski lubab ehtläänelikult magusa häälega sel teemal kunagi hiljem rääkida.

Eesti Päevaleht on oma arengus seisma jäänud. Nende tellijate arv on kahanenud, info ja otsustamine on koondunud ladviku kätte. Sellised on argumendid Muuli vastu. Peatoimetaja skandaaliga lahti laskmine ilma igasuguse ettekujutuseta, kes tema asemele võiks tulla, pole kellegi huvides.

Vaher möönab, et peata päevalehel kuluks raskustesse sattumiseks kuu või paar. «Eesti Päevaleht vajab uut know-howd ja värskust juhtimisvõtetes,» tõdeb ta. «Sellepärast ongi omanikud uut juhti otsides teraviku Äripäeva poole suunanud.»

TV3 juhatuse esimees Andres Jõesaar, kes asub uuest aastast tööle Viasati Balti divisjoni juhina, ütleb talle omase ärritavalt rahuliku tooniga: «Meie emafirma MTG annab Skandinaavias välja tasuta uudistelehte Metro. Selle tulek Eestisse on aja küsimus.»

Niisiis võib vastupidiselt kainele matemaatikale lisanduda Eestisse päevalehti veelgi.

osalus Eesti trükimeedias

100 OÜ Ajakirjade Grupp

100 Eesti Ekspressi Kirjastuse AS

98 OÜ Õhtuleht

51 trükikoda Printall

50 AS Eesti Päevaleht

osalus Eesti trükimeedias

100 AS Postimees

100 AS Eesti Ajakirjade Kirjastus

98 trükikoda Kroonpress

90 Sõnumileht

osalus viies maakonnalehes