Saksa IWD instituudi uurimuses on aluseks võetud SKT kasv ühe elaniku kohta (ilma inflatsioonita). Selle järgi on suurima hüppe teinud Jaapan, mis sajandi algul oli end just läänemaailmale avanud. Pärast Teist maailmasõda sai Jaapanist maailma juhtivad tööstusriike, ehkki viimase kümnendi on riiki rõhunud rasked majandusprobleemid.
Kiire kasvu on läbi teinud Skandinaavia. Norra on kalandusele ja kaubandusele orienteeritud riigist arenenud suureks naftariigiks. SKT elaniku kohta on kasvanud 11 korda (1090%). Soome on vabanenud sõltuvusest metsast (ja Venemaast) ning saanud kõrgtehnoloogia ühiskonnaks.
«Majandusime» riik Saksamaa on sajandiga kasvanud vaid 560% Rootsi 630%ga võrreldes. Kahe Saksamaa taasühendamine 1990. a kiskus majanduskasvu tagasi, kuid ometi edestab Saksamaa nii USAd kui ?veitsi.
Kaotajaks on Suurbritannia. Sajandit suurvõimuna alustanud riik kannatas rängalt mõlemas maailmasõjas ning nägi oma impeeriumi kokkuvarisemist. Brittide tulu elaniku kohta on sajandiga suurenenud vaid 290%.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.