Paur ja Sõrra veavad piima hinda üles

Toomas Paur esindab tandemis «põhulõua» osa, nagu ta ise ütleb. Jaan Sõrra vaatab, et Pauri kirjutatud pressiteated ikka ajakirjandusse jõuaks ehk täidab piimatootjate suhtekorraldaja osa. Palka ei saa selle töö eest kumbki mees.

Paur-»põhulõug» naudib koosolekute korraldamist ja esinemist. «Ma tahan rääkida ja esineda, saan vist orgasmi esinemisest,» räägib mees ise. Pauri mobiiltelefon pole pea kunagi välja lülitatud ja alati leiab ta aega küsimustele vastamiseks. «Minu töö tulemusel on piima hind tõusnud, aga vähesed talumehed saavad sest aru,» lisab ta.

Jaan Sõrra on tagasihoidlikum tegelane. Tema armastab kirjatööd teha, kirjutab ajalehtedesse arvamusi, meisterdas valmis suvise Toompea meeleavalduse stsenaariumi ja on osalenud ka mõnede raamatute toimetamisel.

Koostööd hakkasid mehed tegema sel kevadel. «Nägin Toomase kirjutatud pressiteateid ja mul tõusid ihukarvad püsti,» muheleb Sõrra. «Nii ma siis hakkasingi talle abiks.»

Kuidas pressiteateid sõnastada ja milliseid loosungeid meeleavaldusel esitada, selles osas on Sõrra saanud nõu Tartu tudengeid õpetavalt suhtekorraldajalt Aune Pastilt.

«Olen andnud Sõrrale nõu, kuidas avalikkusega suhelda ja aidanud pressiteadete sõnastusega,» tunnistab Past. «Ta on üsna hästi õppust võtnud.»

Samas leiab Past, et piimatootjate suvine piima mahavalamise aktsioon või ka Toompea meeleavaldus olid üle pingutatud. «Sellist jõudemonstratsiooni pole vaja,» on ta kindel. «See viib sama vähe edasi kui kodus laste peale karjumine.»

Kaks aastat tagasi lõi Paur Põlvas tootjate liidu, mille esimees on ta senini. Palka pole ta tootjate käest viimasel ajal saanud, kuna «neil pole ju raha, millest maksta». Muud töökohta Pauril pole.

Mobiiltelefoni arved ja bensiiniraha tootjad siiski Paurile kinni maksavad. Millest ta siis elab? «Naine peab mind ülal,» naerab Paur. Tema naine töötab Tartus müüjana ning lisaks teenib perekond Paur ka sealiha müügist.

Lehmi pidas Paur ka varem, kuid kõrbes selle tegevusega kaks aastat tagasi. Sellest ajast peale on talle kuuluva OÜ Passe võlad maksuametile järjepidevalt kasvanud. Praegu võlgneb piimatootjate eestvedaja riigile juba 600 000 krooni.

Jaan Sõrra on põline tartlane ja linnamees. Kuue aasta eest sai ta tagasi isatalu Käreveres, kus nüüd kasvatab seemnekartulit ja väikest viisi vilja.

Kevadest juhib Sõrra Tartu taluliitu, kust saab palka 3000 krooni kuus. Pressiteadete kirjutamise eest põllumehed talle lisaraha ei maksa. «Tuleb kartulist elada,» möönab mees.

Novembris on Pauri ja Sõrra tööpäevad pikad. Nad sõidavad mööda Eestit ringi, et välja uurida, kui palju siis piimatootjad täpselt tööstustele järgmisel aastal müüa saaksid.

Meeste moto on, et kes ei ole meie poolt, see on meie vastu. Juhtub isegi, et koosolekutel üles köetud Pauri-Sõrra pooldajad nende plaanides kahtlevate talumeeste lautadele tule lubavad räästasse panna.

«Selliseid mehi on vaja, nende tegevusest on juba tulu olnud,» kiidab Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg tandemit. «Nad tegutsevad väga jõuliselt ja on selge, et mitte-ühistulised tööstused neid ei salli.»

Veidenberg peab Pauri ja Sõrra teeneks, et piimatööstused peavad tootjaga arvestama. «Jõudude vahekord on muutunud, piima hinda dikteerivad nüüd tootjad,» lisab Veidenberg.

Varasem põllumeeste õiguste eest võitleja ja tänu sellele riigikokku pääsenud Urmas Laht ei näe midagi imelikku selles, et Pauril on kaelas kopsakas võlg ja et mees põllumeeste juhina ise põllupidamisega eriti ei tegele.

«Tänapäeval on kõik kõigile võlgu, vaadake kasvõi Ühinenud Meiereid,» sõnab Laht. «Et Pauril pole oma talu jaoks eriti aega, on loomulik -- ta on võtnud endale teise missiooni.»

Seevastu Rävala Piima juhataja Rein Viilu ei usu, et Pauri-Sõrra tegevusest piimatootjatele pikemaajalist tulu tõuseks. «Suuremad tootjad on kõik juba kindlate tööstustega moraalselt või majanduslikult seotud,» sõnab ta. «Mina ei usaldaks oma piima mehe kätte, kes ei tulnud lehma pidamisega toime ka siis, kui hinnad olid tipus.»

Pärast piimatootjate esimest suuremat koosolekut, kus tootjad leppisid kokku, millist piima hinda nad järgmisel aastal nõuavad, kaebas Ühinenud Meiereid piimatootjate peale konkurentsiametisse, süüdistades neid kartellikokkuleppes.

Konkurentsiamet pole veel otsustanud, kas piimatootjad on rikkunud seadust või mitte, kuid ameti peadirektori asetäitja Aini Proos ütleb, et ilmselt ei lugenud piimatootjad enne oma koosolekut korralikult läbi konkurentsiseadust.

Toomas Paur lööb konkurentsiameti ähvarduste peale käega. «Padar (põllumajandusminister Ivari Padar -- toim.) helistas ja ütles, et konkurentsiamet tahab mulle kartelli pärast trahvi teha,» rehmab ta. «No aga mul ju raha pole, palka ma ei saa, olen ülalpeetav.»

Kui piimatootjatega on võitlus ühel pool, plaanib Paur hakata propageerima lambakasvatust. Järgmistel valimistel tahab Paur riigikokku pääseda.

Sõrra hakkab pärast edukat piimaprojekti vedama enda sõnul uut, «mille tulemusel peaks maaelu maine paranema».