Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik tunnistab seaduserikkumist

    Majanduspolitsei ja piraattarkvara kasutamisega võitleva organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) koostöös on tehtud mitmeid reide, mille käigus kontrolliti piraattarkvara olemasolu eraettevõtete arvutites. Sel aastal sai piraattarkvara kasutamise eest rahatrahvi kolm firmat, millele määrati kuni 250 000kroonine trahv. Riigiasutusi pole seni kontrollitud.
    BSA jurist Kaido Uduste ütles reedel, et tarkvarareide ei ole riigiasutustes veel tehtud, sest ei BSA ega majanduspolitsei ole saanud vihjeid, mis viitaks piraattarkvara kasutamisele. «Politsei ei jookse ju omal initsiatiivil kuskile ministeeriumisse,» põhjendas ta.
    «Miks nad sinna kontrollima ei lähe?» oli öelnud illegaalse tarkvara kasutamise eest 200 000 krooni trahvi saanud projekteerimisettevõtte Humana Projekt juhataja Rein Üts. «Vihjeid ei peagi olema, muidu on asi KGB moodi.»
    Uduste kinnitas, et riigiasutused pole puutumatud ja nad vastutavad samamoodi nagu eraettevõtted. «Riik peaks näitama eeskuju ja tarkvara täies ulatuses legaliseerima. Kui seda ei tee riik, siis kes veel?»
    Osta.ee internetioksjoni haldava ASi Genex Trade osanik ja süsteemi administraator Heiti Kender lausus, et kõigepealt peaks alustama kontrolli riigiettevõtetest. «Süsteem peab kõigepealt terve olema,» hindas ta olukorda, kui majanduspolitsei ja BSA tunnevad huvi tarkvara legaalsuse vastu vaid eraettevõtete arvutites. «Muidu on sama, kui kritiseerida teisel lakk-kingi, endal varastatud püksid jalas.»
    Microsofti ja Eesti informaatikakeskuse vahel 25. novembril sõlmitud kokkuleppes lubab valitsus tulevikus tagada legaalse tarkvara kasutamise ametiasutustes. «Minu teada ei ole asi hull, riigiasutustes kasutusel olevast tarkvarast on umbes 70--80% legaalne,» sõnas Eesti informaatikakeskuse direktor Imre Siil. Tema hinnangul on Microsofti toodetest legaliseeritud riigiasutustes 85%. «Võrreldes teiste riikidega -- Läti, Leedu või Venemaaga -- on meil olukord parem,» lisas Siil.
    Microsofti sooduskampaania, mille käigus saab tarkvara kuni 60% odavamalt, käib kolmes Balti riigis, kuid tarkvaramüüjate hinnangul jäävad Leedu ja Läti tarkvara legaliseerimisaktiivsuse poolest Eestile alla.
    Tarkvara müüva firma GT Tarkvara tegevdirektori Anneli Heinsoo sõnul on Microsofti müügitulemused Lätis 60% ja Leedus 30% Eestis müüdud Microsofti tarkvara mahust. Eestis suurendasid Microsofti ja BSA tarkvara legaliseerimisele suunatud kampaaniad Microsofti müüki üle kahe korra.
    Imre Siil ei osanud öelda, kui palju läheb tarkvara legaliseerimise kampaania riigile maksma. Eesti ametiasutustes on kokku umbes 13 000 arvutiga töökohta. Ta lisas, et igal aastal kulutab riik tarkvara peale umbes 50 mln krooni.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.