Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võrkpall pürib olümpiale

    Olümpiale ei pääse ilma rahvusvahelistel võistlustel osalemiseta, see aga tähendab raha, ja palju raha.
    Eesti võrkpalliföderatsiooni ja -klubide algatusel loodi tänavu Eesti Meeste Võrkpalliliiga, mis tihedas koostöös reklaamiagentuuri Havera grupp kuuluva Eesti Sporditurundusega püüab võrkpallile toetajaid leida.
    Eesti Võrkpalliliiga tegevdirektori Karol Paasi hinnangul on sellel alal head eeldused ennast müüa. «Tegu on perspektiivse alaga, mille kaudu nii mõnigi firma saaks ennast lihtsamalt turule tuua,» märgib ta ja toob näiteks Tartu ettevõtte Pere Leib, mille nime tuntuks saamisele aitas võrkpall oluliselt kaasa. Ettevõte annab oma nime kandva Tartu võrkpallimeeskonna tarvis aastas pool miljonit krooni.
    Meeskonna eelmine peasponsor oli tuntud eksportöör, toiduainetootja Ösel Foods.
    »Mida tugevamad on klubid, seda tugevam on ka rahvuskoondis,» ütleb Eesti võrkpalliföderatsiooni peasekretär, rahvusmeeskonna peatreener ja projekti «Eesti võrkpall olümpiamängudele 2008» eestvedaja Laimons Raudsepp. Võrkpall on erinevalt korvpallist kõige nõrgem Tallinnas, olles samas väga populaarne Rakveres, Pärnus, Viljandis ja mujalgi.
    Võrkpalli eelis peitub selle spordiala suhtelises odavuses. Terves maailmas makstakse võrkpalluritele vähem kui näiteks jalgpalluritele. Kui Eesti meistritiitel korv- ja jalgpallis maksab 2--3 miljonit krooni, siis võrkpallis kõigest 500 000--800 000 krooni. Eesti võrkpalli rahvusmeeskonna eelarve ilma palgafondita on 1,2 miljonit krooni.
    Võrkpallil on asjatundjate hinnangul Eestis potentsiaali: olemas on tugev juunioride koondis ja ka noori on peale tulemas. Eesmärgiks on seatud jõuda Euroopa 12 tugevama meeskonna hulka.
    Riik annab võrkpalliföderatsiooni majandamiskuludeks ja Eesti noorte meistrivõistluste korraldamiseks aastas 700 000 krooni. Kui juunioride meeskond pääses MMi finaalturniirile, taotles võrkpalliföderatsioon valitsuselt 250 000 krooni, kuid see abipalve jäi vastuseta.
    Kindlaid sponsoreid Eesti võrkpalli rahvusmeeskonnal täna ei ole, kuid koostööd on tehtud Finnairi, Hansatee ja ESS Grupiga. Kohalikke klubimeeskondi on toetanud Tartus juba mainitud Pere Leib, Pärnus ESS. Rannavõrkpallile on õla alla pannud veel TV 3, Sinebrychoff ja Nokia.
    Kokku vajaks Eesti meeste võrkpall aastas 5 miljoni krooni ringis, poolteist miljonit krooni sellest kuluks rahvuskoondisele. Mängijad ja treenerid saavad seejuures palka 5000 krooni ringis kuus.
    Võrkpalliföderatsiooni president Aadu Luukas on vajadusel üksikuid summasid nii oma firmade kaudu kui isiklikult välja käinud.
    «Oleme hakkama saanud ja pankrotieelset seisu ei ole, ehkki umbes miljon krooni tuleb iga aasta puudu,» lausub ärimees ise. Raha oleks juurde vaja selleks, et võrkpalli laiemalt, kaugemale ja kõrgemale arendada, lisab ta. Kui maaklubidel on sponsorid olemas, siis föderatsiooni ei toeta tema sõnul praegu keegi. Meeste ja noorte võrkpalli taset hindab Luukas Eestis kõrgeks ja firmadele perspektiivikaks reklaamimaaks.
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Balti börsid alustasid tõusuga kuuendat järjestikust nädalat
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Carlsbergi juht loodab Venemaalt kõigepealt lahkuda, aga kunagi naasta
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.