Eesti võrkpall pürib olümpiale

Olümpiale ei pääse ilma rahvusvahelistel võistlustel osalemiseta, see aga tähendab raha, ja palju raha.

Eesti võrkpalliföderatsiooni ja -klubide algatusel loodi tänavu Eesti Meeste Võrkpalliliiga, mis tihedas koostöös reklaamiagentuuri Havera grupp kuuluva Eesti Sporditurundusega püüab võrkpallile toetajaid leida.

Eesti Võrkpalliliiga tegevdirektori Karol Paasi hinnangul on sellel alal head eeldused ennast müüa. «Tegu on perspektiivse alaga, mille kaudu nii mõnigi firma saaks ennast lihtsamalt turule tuua,» märgib ta ja toob näiteks Tartu ettevõtte Pere Leib, mille nime tuntuks saamisele aitas võrkpall oluliselt kaasa. Ettevõte annab oma nime kandva Tartu võrkpallimeeskonna tarvis aastas pool miljonit krooni.

Meeskonna eelmine peasponsor oli tuntud eksportöör, toiduainetootja Ösel Foods.

»Mida tugevamad on klubid, seda tugevam on ka rahvuskoondis,» ütleb Eesti võrkpalliföderatsiooni peasekretär, rahvusmeeskonna peatreener ja projekti «Eesti võrkpall olümpiamängudele 2008» eestvedaja Laimons Raudsepp. Võrkpall on erinevalt korvpallist kõige nõrgem Tallinnas, olles samas väga populaarne Rakveres, Pärnus, Viljandis ja mujalgi.

Võrkpalli eelis peitub selle spordiala suhtelises odavuses. Terves maailmas makstakse võrkpalluritele vähem kui näiteks jalgpalluritele. Kui Eesti meistritiitel korv- ja jalgpallis maksab 2--3 miljonit krooni, siis võrkpallis kõigest 500 000--800 000 krooni. Eesti võrkpalli rahvusmeeskonna eelarve ilma palgafondita on 1,2 miljonit krooni.

Võrkpallil on asjatundjate hinnangul Eestis potentsiaali: olemas on tugev juunioride koondis ja ka noori on peale tulemas. Eesmärgiks on seatud jõuda Euroopa 12 tugevama meeskonna hulka.

Riik annab võrkpalliföderatsiooni majandamiskuludeks ja Eesti noorte meistrivõistluste korraldamiseks aastas 700 000 krooni. Kui juunioride meeskond pääses MMi finaalturniirile, taotles võrkpalliföderatsioon valitsuselt 250 000 krooni, kuid see abipalve jäi vastuseta.

Kindlaid sponsoreid Eesti võrkpalli rahvusmeeskonnal täna ei ole, kuid koostööd on tehtud Finnairi, Hansatee ja ESS Grupiga. Kohalikke klubimeeskondi on toetanud Tartus juba mainitud Pere Leib, Pärnus ESS. Rannavõrkpallile on õla alla pannud veel TV 3, Sinebrychoff ja Nokia.

Kokku vajaks Eesti meeste võrkpall aastas 5 miljoni krooni ringis, poolteist miljonit krooni sellest kuluks rahvuskoondisele. Mängijad ja treenerid saavad seejuures palka 5000 krooni ringis kuus.

Võrkpalliföderatsiooni president Aadu Luukas on vajadusel üksikuid summasid nii oma firmade kaudu kui isiklikult välja käinud.

«Oleme hakkama saanud ja pankrotieelset seisu ei ole, ehkki umbes miljon krooni tuleb iga aasta puudu,» lausub ärimees ise. Raha oleks juurde vaja selleks, et võrkpalli laiemalt, kaugemale ja kõrgemale arendada, lisab ta. Kui maaklubidel on sponsorid olemas, siis föderatsiooni ei toeta tema sõnul praegu keegi. Meeste ja noorte võrkpalli taset hindab Luukas Eestis kõrgeks ja firmadele perspektiivikaks reklaamimaaks.