Maksmata raha küsib raha

Kirjeldatud tegevust kvalifitseeritakse kriminaalkoodeksi § 1486 järgi (ebaõigete andmete esitamine). Selle kohaselt võidakse teadvalt ebaõigeid andmeid esitanut karistada rahatrahvi, ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või vabadusekaotusega. Lisaks pandi Andres Kurvitsale, kellel juhatuse esimehena lasus vastutus raamatupidamise korralduse ning dokumentatsiooni ja info säilimise eest, süüks, et ta rikkus majandusüksuse raamatupidamisarvestuse ja aruandluse nõudeid, mille puhul kohaldatakse kriminaalkoodeksi § 1484 (raamatupidamise ebarahuldav korraldamine).

Kohustus, mida AS Ilves maksuameti eest varjas, tekkis 18.01.1995 sõlmitud EEA, RASi Pärnu Metsamajand ja ASi Ilves vahelise lepinguga, mille järgi ostis AS Ilves 11 miljoni krooni eest Pärnu Metsamajandi aktsiad.

Juba kaks päeva enne lepingu sõlmimist võeti ASi Ilves raamatupidamises arvele 550 000kroonine laekumine offshore-firmalt Pandora Corporation, kellele müüdi veel ostmata Pärnu Metsamajandi aktsiaid. Samuti võeti samalt ettevõttelt 550 000kroonine laen, mille tagatiseks olid metsamajandi aktsiad.

Peale aktsiate müümise ja pantimise enne nende tegelikku ostmist teeb asja huvitavaks see, et ASi Ilves sekretär-kassapidaja väitel polnud ta näinud lepingut Pandora Corporationiga, raamatupidaja aga lepingut erastamisagentuuriga. Viimasele tuginedes ei kajastanud raamatupidaja tehingut ka bilansis.

Päev pärast ostu-müügitehingut, 19.01.1995 kandis AS Ilves 1,1 miljonit krooni panka üle. Firma jõudis teha teisegi sissemakse, edasi tekkisid ametliku versiooni järgi makseraskused, mis põhjustasid pankroti väljakuulutamise 16.12.1996. Ühtlasi tähendas see, et metsamajandi aktsiad omandas täielikult Pandora Corporation, kes osa neist oli ostnud, teise osa sai pandina.

Fakt, et Asil Ilves ei olnud 1996. aasta lõpus enam aktsiaid ega vara, andiski juhatuse liikmele Andres Kurvitsale võimaluse väita, et kui midagi ei ole, pole seda vaja ka kajastada. Kurvitsa sõnul esitas ta aastaaruande Pärnu maksuametile tundega, et kõik on korras.

Jüri Reinson aga väitis, et kirjutas tegevusaruandele alla dokumenti eelnevalt lugemata ja vaid seetõttu, et raamatupidajal oli vaja kõigi juhatuse liikmete allkirju. Aivar Sepp aga põhjendas tegevusaruande allkirjastamist tõsiasjaga, et sinna oli vaja kolmandat allkirja.

Puudused või valeandmed aastaaruandes saavad selguda juba aruande esitamisel maksuametile. Esimene võimalus on, et maksuinspektor avastab need lihtsal vaatlusel, reeglina avastatakse valeandmed siiski revideerimise käigus.