Sirje Niitra • 2. detsember 1999 kell 22:00

Koduväravate tagant leiab kõrgkultuuri

Nädalalõpp Sankt Peterburgis pakub võrratult rohkem, kui oodata osatakse, olles suureks vahelduseks harjumuspäraseks saanud ülelahereisidele.

Millal käisite viimati Venemaal? Kas viis, kümme või kakskümmend aastat tagasi? Enamik leiab oma mälus sorides viimased mälestused üles, osa, nooremad, ei ole aga oma jalga suure naabri maale veel saanudki.

Meie perel tekkis huvi nädalalõpu Peterburis veetmiseks pärast naabrinaise juttu, kes sõbrataril ennast bussireisile sõna otseses mõttes kaasa vedada lasi ja hiljem kiiduga kitsi ei olnud. Miks mitte värskendada oma muljeid sellest kaunist linnast ja näidata lapsele, mismoodi televiisorist vaadatud Venemaa tegelikkuses välja näeb! Seda enam, et sõit pole kuigi pikk ja hind täiesti taskukohane.

Sõprade-tuttavate hulgas tekitas meie koolivaheaja reisisihi valik parasjagu elevust ja hulga küsimusi. Julgen kinnitada, et paljud said impulsi järeletegemiseks.

Reedel tuleb töölt poolest päevast ära küsida, sest buss väljub täpselt kell kolm ja pool tundi varem on mõistlik kohal olla. Reisjuht, kelleks seekord on firma turismiprojekti juht isiklikult, jagab kätte passid ja viisad (eraldi lehel) ning teatab, et külmikust on võimalik karastusjooke osta. Sõit Venemaa poole võib alata.

Iga välisreisi esimene vaatamisväärsus on piir. «Kas mobiiltelefone on?» küsib reisisaatja. Arglikult tõuseb üks ja siis teine ning kolmaski käsi. Muidugi, kust peab üks selle riistapuuga tualetiski käiv eestlane teadma, et Venemaale säärase tehnikaimega eriloata ei lubata. Otsustatakse segaduste vältimiseks ära peita.

Kuhu, sellest ajalugu vaikib, sest Vene tollimehed otsivad ju sõiduriista iga kord hoolikalt läbi.

Piiril on üks reisibuss ees ja see ajab meie juhi silmnähtavalt närvi. Peagi selgub veel, et piirivalvureil on parasjagu vahtkonnavahetus ja sel ajal ei toimu midagi. Lõpuks oleme siiski tollikontrollis, kus selgub, et meie deklaratsioonid on lootusetult valesti täidetud ja need tuleb ümber teha. Ometi võib kahe tunni pärast sõit jätkuda. Vene piiri ületamise puhul peetakse seda väga lühikeseks ajaks. Nii hõlpsasti pääseme läbi tänu meid sõidutavale firmale, millel on piiri kiireks ületamiseks oma salanipid.

Kõik hingavad kergendatult. Esimesse peatuspaika Pu?kinos jõuame üsna hilja, kuid ajaloolises Kot?ubei lossis ollakse külaliste vastuvõtuks valmis, vaatamata sellele, et maja on konverentsi «Venemaa, meie tulevik» osalisi täis. Hilisest tunnist hoolimata teeb hotelli nooruke turismijuht uhkele lossile tiiru peale ja siis ootab meid marmorsaalis tagasihoidlik õhtusöök. Vana mööbli ja kõrgete lagedega numbritoad tunduvad pisut süngevõitu. Vannituba ja puhta pesuga voodid on siiski olemas ja see on hetkel ka kõik, mida väsinud turisti hing oskab ihaldada. Lapsed lähevad siiski veel kummitavat treppi proovima. «Keegi käis mul tõesti järel, ma kuulsin samme,» on tütar vaimustatud ja ei jää uskuma isa juttu, et tema see kummitus oligi.

Ehkki ka hommikusaun on programmi sees, ei jaksa seda vist keegi nautida. Hommikusööki pakutakse uhkete lühtrite ja kes teab mitusada aastat vanade puhvetkappidega saalis.

Tund hiljem avaneb Pu?kini paljukiidetud Tsarskoje Selo meie ees oma täies sügiseses ilus. Peeter Suure teise naise Jekaterina Esimese ajal rajatud 56 luksuslikult sisustatud toaga sinikuldne loss koos ligi kolmesajal hektaril paiknevate parkide, tiikide, sildade ja lugematute skulptuuridega on üks maalilisemaid vaatepilte, mida kunagi nautinud oleme. Pole siis ime, et just siit sai inspiratsiooni «Luikede järve» kirjutamiseks suur vene helilooja T?aikovski ja et siin on erinevatel aegadel armastanud mõtisklemas käia Sergei Jessenin, Mihhail Lermontov, Alexandre Dumas, Honore de Balzac ja palju teisi maailmakultuuri suurkujusid.

Õhtuks jõuame Sankt Peterburgi hotelli Sovetskaja, mis on parimad päevad küll selja taha jätnud, kuid on sellise reisi jaoks piisavalt korralik. Nüüd saab ka Nevskile: kes suurlinna melu kaema, kes kauplusi läbi kappama. Importkaup on kallis, kodumaine kehv. Osta sobib kalamarja ja ?okolaadi, mis on odav ja hea. Muidugi ka viina, kes seda joob. Varsti tuleme surmväsinult hotelli tagasi, et veidi puhata ja siis soovi korral ööelu kaema minna.

Noored, kes linna pealt populaarse diskoklubi Konju?nõi Dvor (hobusetall) üles leidsid, ütlesid järgmisel päeval, et Tallinnas nii viimase peal kohta polegi. Veidi vanematele avaldab jälle muljet stiilne biitlite klubi Liverpool. Nii et kohti on, kuhu minna, ja hinnad ei tapa.

Pühapäeval on plaanis Talvepalee ja Ermitaazh. Jah, see on tõesti linn, kus üks vaatamisväärsus ei korda teist ning muljetest juba puudu ei tule.

- 1 Vene rubla (RUB) on ca- 58 Eesti senti. Metallraha on suurustes 1, 5, 10, 20 ja 50 rubla. Paberraha on suurustes 100, 200, 500, 1000, 5000, 10 000, 50 000 ja 100 000 rubla. Hoiduge suurematest rahatähtedest. Inimestel ei ole piisavalt peenraha tagasiandmiseks. Ärge kuna gi vahetage raha tänaval. See on ebaseaduslik ja te võite saada petta.

- Kolmepäevane reis Eurolinesi bussiga maksab täiskasvanule 1340 krooni, lapsele 900 krooni. Selle hinna sees on sõit edasi-tagasi, viisa, reisikindlustus, 2 ööd hotellis hommikusöögi ja saunaga ning üks lõunasöök.

- Üldtelefone leiab tänavatel ja hotellides ning restoranides. Kohaliku kõne jaoks ostke metroo kioskist 1500 rubla maksev zhetoon (ca- 900 kr). Rääkida saate nii kaua, kui tahate. Kui helista te väljastpoolt hotelli hotelli külalisele, ei saa te teadet jätta. Peate helistama senikaua, kuni isik vastab. Ühest hotellitoast teise on võimalik helistada.

- stolovaja -- söökla, kus toit on enamasti väga halb

- ?a?lõt?naja -- ?a?lõkibaar vabas õhus, kus müüakse vardas küpsetatud lihatükke leiva ja ket?upiga

- pelmennaja -- pelmeenibaar

- sosisot?naja -- viineribaar

- blinnaja -- pannkoogibaar

- café morozhenoje -- jäätisekohvik

- Jootraha asemel eelistatakse saada esmatarbekaupu: hinnatud on seep, Marlboro sigaretid, tee, kohv, zhiletid, pastapliiatsid, juukselakk, sukkpüksid.

- Restoranis tasub anda peenraha.

- Pakikandjale võib jätta paki sigarette.

- Hotelliteenijale võib jätta ükskõik mida eespool loetletud asjadest.

- Taksojuhile võib anda 1 USA dollari (ca- 15 kr) või paki «Marlboro» sigarette, juhul kui juht kasutab taksomeetrit. Sageli keelduvad taksojuhid taksomeetreid sisse lülitamast, et rohkem raha teenida. Sel juhul tuleb summa enne kokku leppida. Paljud taksojuhid arveldavad ainult valuutaga.

- Venemaal on kohapealsed liiklusseadused ja -reeglid ning sildid vene keeles. Kui te keelt ei valda, rentige auto koos juhiga.

- Kandke endaga kaasas kaht kaarti. Üks rooma tähtedega ning teine vene keeles, mida küsimisel näidata saate. Sõidukitel, mitte jalakäijatel on eelisõigus.

- Iga kord, kui autost lahkute, eemaldage «kojamehed» ning peitke need ära, et neid ei saaks ära varastada. Autoosad on suur defitsiit.

- Ärge võtke Venemaale kaasa rohkem kui ühe piibli (ainult isiklikuks kasutamiseks).

- Venelased suhtuvad narkootikumidesse väga tõsiselt. Kui jääte narkootikumide sissetoomise või vastuvõtmisega vahele, heidetakse teid Vene vanglasse ning teie saatkonnal ei ole oluliselt võimalik abi osutada.

- Ärge minge õhtul hilja üksi välja.

- Keelduge ettepanekust asju vahetada.

- Antiikesemeid, kalamarja, sõjaväe vormirõivaid ning enne 1975. aastat ilmunud raamatuid ei tohi riigist välja viia, kui puudub spetsiaalne luba.

- Võtke kõik vajaminevad rohud endaga kaasa. Ärge jooge ega peske hambaid kraaniveega.

- Pilet ööklubisse maksab 15--150 rbl (ca- 9--90 kr).

- Viin mahlaga maksab 50 rbl (ca- 30 kr).

- Taksosõit linnas maksab ligi 50 rbl üks ots (ca- 30 kr).

- Tass kohvi maksab 7--10 rbl (ca- 4--6 kr) tass. Suhkur pannakse kohvile automaatselt sisse.

- Pakk sigarette maksab 10--25 rbl (ca- 6--15 kr).

- Liitrine pudel vene viina maksab 62--160 rbl (ca- 38--96 kr).

- Pudel 0,5 l Fantat, Sprite'i või Pepsi Colat maksab 10--15 rbl (ca- 6--9 kr) pudel.

- 0,5 l vaadiõlut maksab 18 rbl (ca- 11 kr).

- Tund ja veerand kestev laevasõit Neeval maksab täiskasvanule 40 rbl (ca- 24 kr) ja lapsele 30 rbl (ca- 18 kr).

- Pilet Ermitaazhi maksab Vene kodanikule 15 rbl (ca- 9 kr) ja välismaalasele 250 rbl (150 kr). Ermitaazhi pileti võib lasta ära osta Vene kodanikul. Nad ootavad muuseumi ees ja pakuvad seda teenust 15 rbl (ca- 9 kr) eest. Grupipilet maksab 130 rbl (ca- 78 kr).

- Pilet Vene Muuseumi maksab välismaalasele 140 rbl (ca- 84 kr), lapsele ja tudengile 70 rbl (ca- 42 kr).

http://www.spb.ru

http://www.rusmuseum.ru

http://www.hermitagemuseum.org

http://www.theatre.dux.ru

http://www.petroconcert.spb.ru

http://www.russianballet.spb.ru

Hetkel kuum