Eesti ettevõtjad investeerimiskrambis

Kolmandas kvartalis kasvas Eesti majandus eelmise aasta sama ajaga võrreldes esialgsetel hinnangutel 0,2 protsenti. Tulemus on kesisem ka pessimistlikumatest ennustustest -- rahandusministeerium prognoosis SKT kasvuks kolmandas kvartalis 0,4% --, kuid kasvunumber on siiski esimest korda jooksva aasta kestel jõudnud plussi.

Majandus kasvab aeglasemalt, kui lootsime, kuid arvude keel näitab selget positiivset trendimuutust.

Viimati kasvas majandus eelmise aasta kolmandas kvartalis 1,9%, neljandast kvartalist tänavu kolmanda kvartalini on majanduskasv olnud miinusmärgiga. Kõige sügavamal miinustes, 5,6 protsendiga, olime tänavu esimeses kvartalis. Teise kvartali majanduskasvu näitaja, miinus 2,3%, pani kõik kergendatult ohkama -- Eesti asi ei lähe kõige hullemini. Ja kolmanda kvartali plussmärgiga tulemus vaid kinnitab seda.

Oodatust kesisem SKT kasvu näitaja pidurdab aktsiahindade tõusu börsil, kuid see mõju on lühiajaline. Pessimistlikumad analüütikud teevad korrektiive tuleva aasta prognoosides. Võib-olla süstib see pessimismi ka ettevõtjatesse, kuigi nemad ei peaks laskma end sellest häirida, sest eile avaldatud näitaja fikseeris juba möödunud ajavahemiku.

Põhjusi, miks Eesti majandus ei kasvanud nii kiiresti, kui ootasime, võib tuua mitu. Riik võttis säästueelarvega käibest miljard krooni, vastupidine oleks olnud majanduse elavdamise seisukohast teretulnud, kuid see viinuks riigieelarve aasta lõpuks suurde defitsiiti.

Koduturg on väike ja oma kapitali samuti vähevõitu. Ekspordimahud pole oluliselt suurenenud, ettevõtjad on kolmandiku võrra vähem investeerinud põhivarasse.

Majanduslike põhjuste kõrval leiab sellele seletust psühholoogilistest teguritest, mulluse ja tunamulluse kriisi tulemusel tugevnenud alalhoiuinstinktist ettevõtjates. Hea-et-hing-sees-suhtumine pole lasknud tootmise arendamiseks laenu võtta, ehkki rahapakkumine pankades on suurenenud ning laenuraha odavnenud.

Aasta kokkuvõttes jääb SKT kasvu näitaja miinusesse. Plussi jõudmise eelduste seas nimetas PricewaterhouseCoopersi analüütik Hardo Pajula seda, et majanduskasv kolmandas kvartalis enam ei lange. See tingimus on täidetud. Teise tingimuse -- vähemalt 7,3protsendine majanduskasv neljandas kvartalis -- täitumiseks on vaja aga imet.

Selleks, et majandus hakkaks kiiremini kasvama, peavad ettevõtjad vabanema investeerimiskrambist, võtma tootmise edendamiseks julgemini laenu -- jätkub nii raha kui ka haritud tööjõudu.