Numbrite mäng

III kvartali sisemajanduse koguprodukti kiirhinde avaldamisele esmaspäeval eelnes pressing ajakirjanduses: BNS (11.11), EPL (27.11) ja ÄP (3.12) avaldasid isegi ennustuste edetabelid, kus omavahel konkureerisid komakoha täpsusega pakutud pluss-kasvud. Statistikaamet, millel on majanduskasvu arvutamise monopol, oli seetõttu sundseisus -- arvutaja lojaalsust pidi kinnitama number +1 kuni +2%.

Avaldatud kiirhinne +0,2% sobib edetabelist Eesti Panga ootusega, toob aga kaasa ühe mure -- viimase viie kvartali majanduskasvude seeria (+1,9%; -0,7%; ­5,6%; -2,3%; +0,2%) ei klapi tulemustega, mida teooria ja muude riikide empiiriline andmetöötlus on nüüdseks saanud: tõus põhjast üles on selles jadas liiga kiire.

Praegune (peamiselt Clive Grangeri nimega seotud) teooria ütleb, et majanduses on mõistlik eristada nn süvamustrit ja pinnamustrit. Süvamustris toimuvad asjad on lihtsad ja fundamentaalsed, neist miksitakse välismõjude ja inertsiteisenduste lisamisega kokku meile nähtav pinnamuster.

Kui majandusse tekib kriis, on miinustesse sisenemine ja neist väljumine süvamustris ebasümmeetriline -- langus on kiire, tõus aeglane. Teiste sõnadega näib taevataadikese poolt süvamustrisse olevat kriisi kohale kirjutatud L-kurv (selili L, kus lühem segment on ees). Nii teoreetiliselt kui empiiriliselt on ühtlasi leitud miinustes oleva majanduse kasvu kiirus, mis on jämedas lõikes 0,3% kuus.

Kui võtta 1999. aasta I kvartali majanduskasvu väärtuseks -5,6%, siis sama aasta II kvartalis peaks teooria järgi kasv olema umbes -4,4% (meil -2,3%). Võttes aga jadast II kvartali väärtus -2,3%, siis III kvartalis peaks kasv olema umbkaudu 1,4% (esmaspäevane kiirhinne on aga 0,2%). Teisiti öeldes jääks Eestil kummalgi korral kaks kvartalit vahele ja ootuspärase asümmeetrilise L-kurvi asemel näeme, et Eesti puhul võiks rääkida kiirest langusest ja peaaegu sama kiirest tõusust: majandus taastub V-kurvina.

Paraku on V-kurviga nii, et ehkki seda on teiste riikide majanduskriiside puhul paaril korral esinenud, on kiire tõus reeglina tekkinud välisabi tõttu. Nii oli asi Mehhikos 1986. a, praegu üritab oma majanduse taastumist V-kurvina serveerida samuti suurt välisabi saanud Brasiilia.

Muidugi on kiire taastumine valitsusele edevuse seisukohast peibutav, see meeldiks ka abiandjatele, kuid on ka riike, kus selle pärast ei rabelda. Nii on Jaapan viimase 7 aasta jooksul läbinud 2 järjestikust L-kurvi.

Et ametliku statistika kohaselt on meil nüüd tekkinud V-kurv, kusjuures mingit välist abi pole Eesti saanud, vajab asi seletamist. Esimene võimalik tõlgendus on, et esmaspäevase numbri puhul on tegemist pelga kiirhindega, mis paari kuu pärast korrigeeritakse. Viimasel kahel korral on Statistikaamet oma mundriau aga rangelt hoidnud: nn kiirhinne ja 2 kuud hiljem avaldatud nn esialgne hinne on kokku langenud. Selles mõttes ei muutu arvatavasti miski ka 1. veebruaril 2000, kui näeme 1999. aasta kolmanda kvartali täistabeleid.

Teine võimalus on, et toodud majanduskasvude arvutuse hägusus on küllalt suur, ütleme ±2%. Sel juhul ei oleks tõepoolest võimalik L-kurvi V-kurvist eristada ning kõik paistaks OK. Mõeldav variant, arvata on aga, et statistikaamet endale nii suurt lõtku lubada ei taha.

Jääb kolmas seletus: majanduskriisi pinnamustris on V-kurv võimalik saavutada ka välisabita, st et meie majanduses toimus kolmandas kvartalis «omal jõul» midagi väga olulist. Jooksevparameetritest seda teatavasti näha pole, nn juhtindikaatori peakomponent -- tööstuse müügiindeks -- jäi kvartali kokkuvõttes miinusesse. Saame näha, kuidas statistikud tõusu avavad, põnevaks teeb asja seik, et teooria on siin viimastel aastatel eriti kiiresti arenenud ning materjali läbimängimiseks on olemas korralik raamistik.

Kui III kvartalis pole silmaga näha midagi erilist, mis normaalsest kiiremale kasvule viitaks, siis IV kvartalis on midagi siiski juba toimunud üksikisiku tulumaksuga: võrreldes lihtsal mudelarvutusel põhinevate prognoosidega, laekus seda oodatust rohkem oktoobrikuus Tallinnas ning novembris Tallinnas ning Tartu, Viljandi, Võru ja Valga maakondades (Tartu linnas oli laekumine mudelipärane).

Kui selle jõnksu taga ei ole koondamistasud või ette välja makstud jõulupuhkused, siis leiab siit minu arust Eesti jaoks esimese kriisist väljuma hakkamise märgi.

Autor: Mart Remmel