Infosüsteemi loomisel tekib kindlasti küsimus, kuhu paigutada infosüsteemi server.

Mõningad infosüsteemide lahendused (näiteks Lotus Notes'i rakendused) lubavad iga kasutajagrupi jaoks eraldi serveri kasutust. Selle lähenemise eelis on kiire side serveriga ja sõltumatus kohtvõrgust väljuva ühenduse pidevast toimivusest. Kõikide kohtvõrguserverite omavaheline sünkroniseerimine viiakse reeglina läbi öösiti, kui sideliinide koormamine ei sega kasutajaid.

Paraku on sellisel lähenemisel oluline puudus: päeva jooksul toimunud muudatused ei jõua enamiku kasutajateni enne kui alles järgmiseks hommikuks. Selline pikaajaline infopimendus on paljudel juhtudel aga täiesti lubamatu. Vältida saab selliseid hilistumisprobleeme vaid üheainsa keskse serveri kasutusega, millega tagatakse kõikide tehingute kohene avaldumine kõikidele kasutajatele. See lahendus seab aga suuremaid nõudeid side töökindlusele.

Organisatsiooni kohtvõrkude vahelised sidevajadused rahuldatakse ühe või enama internetiühenduste baasil. Arvestades sellega, et internetiühendused läbivad alati sideteenuse pakkuja magistraalvõrgu sõlmpunkte, on otstarbekas nende sõlmpunktide kasutamine ka serverite paigutamiseks. Kogu maailmas on hoogustumas küberkeskuste loomine, kuhu koonduvad kohalikke laivõrke või koguni ülemaailmselt hajutatud kasutajaid teenindavad serverid. Lisaks heale sidega varustatusele on sellise lahenduse eelis serverite füüsiline kaitstus.

Eesti küberkeskuseks on kujunemas Tallinna Telefonikaugejaam, kus suuremate sideoperaatorite serverikappides paikneb juba nii mõnegi eesti ettevõtte elektrooniline süda. Telefonikaugejaama kasuks keskse serveri paigutuskohana töötavad asjaolud, et just seal on omavahel kokku ühendatud kõikide eesti suuremate internetioperaatorite võrgud, sealt lähtub enamik rahvusvahelisi sideühendusi ning seal paikneb ka osa modemside jaoks vajalikest sissehelistamiskeskustest.

Lisaks oma serveri paigutamisele kesksesse võrgusõlme on mõeldav ka serveriressursside rentimine ühiskasutusega serveris. See tähendab riist- ja tarkvararessursside paremat ärakasutamist ja seega madalamat hinda kasutaja kohta. Lisaeelisena tekib võimalus riist- ja tarkvaralitsentside omandamise asemel ajada läbi rakenduse kasutusõiguse rendiga. Ühekordsete riskantsete investeeringute asemel hajutatakse kulud serveriteenuste kasutamisajale. Juhul, kui peaks tekkima soov kasutatavat rakendust vahetada, ei ole juba tehtud investeeringud takistavaks koormaks.

Autor: Neeme Takis