8 detsember 1999

Lihtne skeem Bekkeri sadama ärastamiseks

Justiitsministeerium, kohtusüsteem ja politsei on hõivatud debatist kohtute töö efektiivsuse ning järjekordse politseireformi üle. Mis aga toimub ümberringi?

Isikute seaduslikud huvid tekivad lepingulisel alusel. Kui üks pool lepingukohustusi tahtlikult rikub, kerkibki seaduslike huvide kaitse efektiivsuse küsimus. Õigussüsteemi nõrkuse või kohmakuse korral kaitstakse huve tegevusega väljaspool õigussüsteemi, kaasnevad poliitilised, majanduslikud, kõlbelised jt probleemid. Paradoksaalsel kombel saab lahendi leida ikka vaid õigussüsteemi kaudu.

Võtame kuulsa Bekkeri näite. Endise RASi Balti Baas (BB) juhtkond ostis erastamisagentuurilt 51% BB aktsiatest. Lepingu alusel Vene naftafirmaga Orenburgneft hakati rajama naftaterminali, milleks naftafirma investeeris 1997. a 54 mln krooni 280 miljonist.

Tallinna linnakohus menetleb pea aasta kriminaalasja BB ja selle omanikfirma eksjuhi süüdistuses 2 mln USD investeeringuraha riisumises. 16 mln krooni on nõuetena üleval BB pankrotimenetluses. Erastamisagentuuril jäi nn Bermuuda kolmnurka kinni 19, maksuametil ca 4 mln krooni, Tallinnal 49% BB aktsiakapitalist jne. Milles asi?

Kui raha kadus (varastati?) ja BB eksjuhid lepingulisi kohustusi täita ei suutnud, müüs baasi juhataja endise riigiettevõtte vara osaliselt «Orenburgi tütarde» konkurendile N-Terminalile ja advokaadibüroole Concordia ning BB majandustegevus lõpetati varade kasutusvaldusesse andmisega OÜ-le Rasmusson. 5 mln kroonise nõudega tekitati BB pankrot. Kuni kohus esimesi hagisid arutas, müüsid pankrotimeistrid omavahel kuuma va-ra ja rahalisi nõudeid mitu korda edasi-tagasi, et luua mulje heausksest omanikust. Faktiline valdus saavutati füüsilise üllatusrünnakuga.

Aasta alguseks olid pankrotimeistrite skeemis ette nähtud kohtulikud kokkulepped halduriga läbi kukkunud. Lahendus on vaid kolmes kohtuasjas. Pankrotivara ebaseaduslik ost-müük ja kasutusvaldusega koormamine tuleb tühistada ja endine BB vara pankrotimenetluses tagasi võita. Kaitstuks osutub nõudeid ca 25--35 miljoni eest ehk tagasivõidetud vara tegelik hind on suurem ja Bekkeri sadama ostavad pankrotivarast ettevõtted, kes reaalse hinna alusel parema pakkumise teevad. Seni kaitseb valdaja oma huve kohtuväliste meetoditega. Selliste võtete arsenal sisaldab investeeringuid poliitilisse lobby'sse (vt N-Terminali, Logman Investi ja Rasmussoni osa valimiskampaania kuludes), sõjalisi operatsioone (Kaitseliit), PR-kampaaniat 20 miljoni investeerimisest jne.

Kahjuks jätab selline tegevus kohtuotsuste jõustudes poliitikute ja ametnike kappidesse klõbisevad luukered. Valiku puhul osutuvad kriteeriumid alati tagantjärele otsustavaks. Kohtute efektiivsuse hindamise aluseks saavad olla vaid juhtumid tegelikkusest.

Hetkel kuum