Helsingis tehti ajalugu

Otsused kiirendada uute liikmete vastuvõttu Ida-Euroopast, anda kandidaatriigi staatus moslemiriigile Türgile ning luua 60 000 sõduriga kiirreageerimisüksus kriisikolletesse saatmiseks, on kunagi kuue riigi tolliliiduna alustanud Euroopa Liidust teinud sajandi lõpuks 550 mln elanikuga majandusruumi, millel on oma sõjaväeline muskel.

Helsingi tippkohtumise päevakangelane oli Türgi, kes pärast aastaid kestnud koputamist ELi uksele lõpuks kandidaatriigiks sai. Aukülalise sära peaminister Bulent Eceviti ümber oli vastupidine olukorrale kaks aastat tagasi Luksemburgis, mil ELi liikmesriigid ei pidanud Ankara taotlust tõsiseltvõetavaks, kuna riigis pole kaitstud minimaalsedki inimõigused.

Viimasel hetkel kõhklema löönud Türgit veensid ELi tingimusi vastu võtma USA president Bill Clinton ning ELi välkdelegatsioon Ankarasse eesotsas Javier Solanaga.

ELi teine otsustav meelemuutus toimus Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide osas, kes varem olid valmisoleku järgi jaotatud läbirääkimisteks esimesse ja teise ringi. Teise ringi riikide Läti, Leedu, Slovakkia, Malta, Rumeenia ja Bulgaaria kutsumine läbirääkimistele tuleva aasta veebruarist rakendab varem kõrvale heidetud regati printsiibi, mis ei välista, et taganttulijad esimese ringi laisematest reformijatest mööda lähevad.

«Nüüd lõpuks on raudne eesriie kõrvale lükatud,» kiitis ELi laienemise eest vastutav volinik Günther Verheugen. Tema sõnul pole siiski tegemist vea tunnistamise ja parandamisega, vaid otsus on tingitud muutunud poliitilisest olukorrast ehk Kosovos toimunust. Euroopa Liit ei saanud jätta NATO õhurünnakuid toetanud Rumeeniat ja Bulgaariat Balkanil ohtlikku isolatsiooni.

«Liidu laiendamine on kindlaim tee rahu tagamiseks,» ütles Verheugen.

Horvaatia autoritaarse presidendi Franjo Tudjmani surm seab perspektiivis kandidaatide ritta ka Horvaatia.

Liidu laiendamiseks vajalikud sisereformid tahab EL lõpetada 2002. aasta lõpuks. Selleks algab uus valitsustevaheline konverents, mis peab otsustama Amsterdami tippkohtumisel lahendamata jäänud küsimused.

Kaudselt mõjutas Kosovo ka Türgi ELi kandidaadiks kutsumist, kuna riik on oluline Balkani stabiilsuse tagamiseks. Tegemist on suurima sõjaväelise jõuga Lääne-Euroopas, kelle abi võib vaja minna võimalike kriiside lahendamiseks Balkanil või Kaukaasias. NATO riigina saaks Türgi vetostada Euroopa kiirreageerimisüksusel alliansi vahendite kasutamise.

Otseselt ajendas Kosovo aga ümber mõtlema Briti peaministrit Tony Blairi, kes veel Amsterdami tippkohtumisel 1997. a oli radikaalselt Euroopa sõjaliste jõudude loomise vastu. 1998. aasta sügisest on just britid ELi kiirreageerimise üksuse loomise eestvedajad olnud.

Peamised erimeelsused valitsesid Helsingis Venemaa tegevuse ümber T?et?eenias. Osad riigid nõudsid majanduslikke sanktsioone, kuid lõppdokumendis piirduti hoiatuse ja abiraha ümbersuunamisega humanitaarotstarbeks.

Lahendamata jäi ka Briti-Prantsuse lihatüli ning Suurbritannia vastuseisu tõttu lükkus edasi maksureformi pakett.

Autor: ÄP