19. detsember 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Toimingupõhise kuluarvestuse eelised

Juhtkonna lähenemine kulude kärpimisele ning protsesside korrastamisele on sirgjooneline -- tea, mida mõõta, mõõda ja tegutse läbitöötatud informatsiooni põhjal. Lihtne? Mitte päris. Niikaua kui see lähenemine tugineb tavapärastele raamatupidamissüsteemidele, ei jõua juhtkond mõistliku tulemuseni.

Traditsioonilised raamatupidamissüsteemid on tugevas sõltuvuses seadustest tulenevatest aruandlusnõuetest. Nende süsteemide kasutajad peavad küll arvestust ja mõõdavad midagi pidevalt, kuid numbritest, mida raamatupidajad suure hoole ja ennastsalgava pühendumisega sisse kannavad, ei ole juhtkonnal firma sisetegevust puudutavate otsuste tegemisel kuigi palju kasu.

Parimal juhul kajastab raamatupidamine kõik «kulud» õigesti kaks korda organisatsiooni elu jooksul -- kui uksed avatakse esimest korda ja kui need lõpuks sulguvad viimast korda. Nagu öeldakse, ka seisev kell näitab õiget aega kaks korda päevas. Asjatult uurib juhtkond raamatupidamist, püüdes leida vastust küsimusele, kui palju läheb ligikaudu maksma üks valmis toode kliendile toimetamise hetkeks. Raamatupidamises seda informatsiooni lihtsalt ei leidu.

Nõudlus asjakohase ja täpse kuluarvestuse järele tõi ilma kontseptsiooni, mis raputas läbi paljude maailma juhtivate firmade finantsjuhtimise infosüsteeme. Kui globaalse konkurentsi survel hakkasid muutuma ärimaailma mängureeglid ning kasutusele võeti sellised juhtimistehnikad, nagu just-in-time, muutusid radikaalselt ka põhiarusaamad sellest, mida tuleks mõõta ja kuidas. Kõik algas ABCst, mis tähistas activity-based costing'ut (toimingupõhine kuluarvestus).

Üks paljudest ABC edukatest rakendajatest on Chrysler Corporation, kus ABC võeti kasutusele juba 1991. aastal, vaid paar aastat pärast kontseptsiooni sõnastamist. ABC-projekti tulemusena lihtsustas Chrysler oma tootekirjeldusi ja lõpetas ebaproduktiivseid, ebatõhusaid ja üleliigseid toiminguid.

Nii säästeti sadu miljoneid dollareid -- kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui firma oli investeerinud ABC-programmi. Tänaseks on ABC tarkvaralahendused ja -teenused olnud kasutusel ligi kümme aastat ja seda eelkõige kolmel põhiturul: tootmine, teenindus ja protsesside tootmine.

Edu aluseks olev kontseptsioon põhineb lihtsal äri olemust kirjeldaval lausel: «Kliendid on need, kes ostavad meie tooteid ja teenuseid, mis panevad meid tegema toiminguid, mis nõuavad meie ressursse.»

ABC annab detailse pildi sellest, kuidas firma ressursid muudetakse ümber väärtuseks, tehes kindlaks kõik firmas teostatavad toimingud, seostades kulud nende toimingutega, ja seejärel kasutades erinevaid kuluajendeid, et jaotada toimingute kulu toodete vahel.

ABC rakendamise tulemus on maatriks, mis näitab, kuidas erinevad toimingud kulutavad ressursse ja milliseid toiminguid läheb vaja ühe või teise toote valmistamiseks. Selle alusel jaotatakse kaudsed kulud konkreetsete toodete vahel, selle asemel et hajutada need meelevaldselt kõikide tooteliinide vahel.

Meetodist on abi ka juhtimisel. ABC rakendusala on läinud raamatupidamisvahendist üle juhtimise toetussüsteemiks finants-, strateegiliste ja igapäevaelu otsuste jaoks, nagu hinnapoliitika kujundamine või mõne osakonna asendamine väljastpoolt ostetavate teenustega.

Vt. ka joonist:Traditsioonilise ja toimingupõhise meetodi erinevused

Autor: Erika Ilves

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt