Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toimingupõhise kuluarvestuse eelised

    Juhtkonna lähenemine kulude kärpimisele ning protsesside korrastamisele on sirgjooneline -- tea, mida mõõta, mõõda ja tegutse läbitöötatud informatsiooni põhjal. Lihtne? Mitte päris. Niikaua kui see lähenemine tugineb tavapärastele raamatupidamissüsteemidele, ei jõua juhtkond mõistliku tulemuseni.
    Traditsioonilised raamatupidamissüsteemid on tugevas sõltuvuses seadustest tulenevatest aruandlusnõuetest. Nende süsteemide kasutajad peavad küll arvestust ja mõõdavad midagi pidevalt, kuid numbritest, mida raamatupidajad suure hoole ja ennastsalgava pühendumisega sisse kannavad, ei ole juhtkonnal firma sisetegevust puudutavate otsuste tegemisel kuigi palju kasu.
    Parimal juhul kajastab raamatupidamine kõik «kulud» õigesti kaks korda organisatsiooni elu jooksul -- kui uksed avatakse esimest korda ja kui need lõpuks sulguvad viimast korda. Nagu öeldakse, ka seisev kell näitab õiget aega kaks korda päevas. Asjatult uurib juhtkond raamatupidamist, püüdes leida vastust küsimusele, kui palju läheb ligikaudu maksma üks valmis toode kliendile toimetamise hetkeks. Raamatupidamises seda informatsiooni lihtsalt ei leidu.
    Nõudlus asjakohase ja täpse kuluarvestuse järele tõi ilma kontseptsiooni, mis raputas läbi paljude maailma juhtivate firmade finantsjuhtimise infosüsteeme. Kui globaalse konkurentsi survel hakkasid muutuma ärimaailma mängureeglid ning kasutusele võeti sellised juhtimistehnikad, nagu just-in-time, muutusid radikaalselt ka põhiarusaamad sellest, mida tuleks mõõta ja kuidas. Kõik algas ABCst, mis tähistas activity-based costing'ut (toimingupõhine kuluarvestus).
    Üks paljudest ABC edukatest rakendajatest on Chrysler Corporation, kus ABC võeti kasutusele juba 1991. aastal, vaid paar aastat pärast kontseptsiooni sõnastamist. ABC-projekti tulemusena lihtsustas Chrysler oma tootekirjeldusi ja lõpetas ebaproduktiivseid, ebatõhusaid ja üleliigseid toiminguid.
    Nii säästeti sadu miljoneid dollareid -- kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui firma oli investeerinud ABC-programmi. Tänaseks on ABC tarkvaralahendused ja -teenused olnud kasutusel ligi kümme aastat ja seda eelkõige kolmel põhiturul: tootmine, teenindus ja protsesside tootmine.
    Edu aluseks olev kontseptsioon põhineb lihtsal äri olemust kirjeldaval lausel: «Kliendid on need, kes ostavad meie tooteid ja teenuseid, mis panevad meid tegema toiminguid, mis nõuavad meie ressursse.»
    ABC annab detailse pildi sellest, kuidas firma ressursid muudetakse ümber väärtuseks, tehes kindlaks kõik firmas teostatavad toimingud, seostades kulud nende toimingutega, ja seejärel kasutades erinevaid kuluajendeid, et jaotada toimingute kulu toodete vahel.
    ABC rakendamise tulemus on maatriks, mis näitab, kuidas erinevad toimingud kulutavad ressursse ja milliseid toiminguid läheb vaja ühe või teise toote valmistamiseks. Selle alusel jaotatakse kaudsed kulud konkreetsete toodete vahel, selle asemel et hajutada need meelevaldselt kõikide tooteliinide vahel.
    Meetodist on abi ka juhtimisel. ABC rakendusala on läinud raamatupidamisvahendist üle juhtimise toetussüsteemiks finants-, strateegiliste ja igapäevaelu otsuste jaoks, nagu hinnapoliitika kujundamine või mõne osakonna asendamine väljastpoolt ostetavate teenustega.
    Autor: Erika Ilves
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Aasta algas võimsalt! Jaanuariga teenisin tagasi 17 000 eurot
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.