20. detsember 1999 kell 22:00

Kinnisvaramaks -- unustatud vana

Täiesti ootamatult, nagu vahetevahel ikka juhtub, on tähelepanu alla sattunud ettepanek kaaluda kinnisvaramaksu kehtestamist Eestis. Rahvaerakond Mõõdukad ei saa, kui isegi tahaks, pretendeerida selle idee väljakäimisel autorlusele, sest idee pole ei uus ega originaalne isegi Eestis, rääkimata paljudest teistest riikidest. Idee taasesitamisel on aga mitu põhjust, mida tähelepanelik vaatleja võib ka ise märgata.

Paljudes kohtades Tallinnas ja mujal Eestis torkavad silma laokile jäetud hooned, lausa varemed või vett täis vundamendiaugud. Kui ligadi-logadi hooned on kõrvalises kohas, võib omanikku mõista ja talle tegematajätmised mõneks ajaks isegi andeks anda.

Kui aga sama juhtub Tallinna või Tartu kesklinnas, siis tekib küsimus, miks omanik oma kohuseid ei täida ja miks ta linnapilti risustab. Vastusest ei pääse ükski omanik, ei eraomanik, linn ega riik.

Veel kaua läheb aega, enne kui meil on piisavalt juurdunud teadmine, et omand ei anna mitte ainult õigusi, vaid paneb ka suuri kohustusi.

Meie ühiskonnal, riigil on võimalus kohusetunde arengule kaasa aidata ja teha seda arenenud riikidele omasel viisil. Üks võimalus ongi kinnisvaramaksu läbikaalutud rakendamine.

Kui omanik peab oma kinnisvara (maa ja sellel asuvad hooned, mets jms) väärtusele vastavat maksu maksma, siis on talle kasulikum panna vara suuremat tulu tootma või müüa ta kellelegi, kes vara haldamisega paremini hakkama saab. Siis loodetavasti ei pea Tallinna külaliste küsiv pilk peatuma Harju tänaval majandusministeeriumi hoone vastas lagunevatel varemetel või Tartu külalised Rüütli ja Küütri tänavate nurgal seisvatest varemetest kaarega mööda käima.

Kinnisvaramaksu üle aru pidades tuleb meil ilmselt korduvalt kogeda vastuseisu, mis lähtub kartusest täiendava maksu ees. Seda ei tule, kinnisvaramaks asendab maamaksu, ühe asemel tuleb teine. Küsimus on: miks?

Minu seisukoht on, et iga ühiskonna liige on kohustatud osalema keskkonna taastootmisel ja arendamisel -- keskkonna, mis on vajalik tema eluks ja äriks.

Viru hotell teenib kasumit tänu asukohale Tallinna keskel ja loomulikult on ka tema huvides, et Tallinn muutuks järjest turistisõbra-likumaks. Kinnisvaramaks annab talle võimaluse anda oma panus.

Selle võimaluse tekkimise aeg ja viis on ühiskondliku kokkuleppe asi. Kuni kokkuleppe saavutamiseni pole just kõige ausam hirmutada inimesi järsu maksukoormuse kasvuga või ettevõtjate Eestist lahkumisega. Oma huvide eest võib seista ka teisiti.

Kinnisvaramaksu rakendamine ei sõltu ainult poliitikute tahtest, vaid eelkõige kinnisvaraturu arengutasemest ja riigiaparaadi valmisolekust, sealhulgas vajaliku tasemega registrite olemasolust. Valmisoleku saavutamine võtab aga aega.

Kinnisvaramaks ei saa tulla üleöö. Ja kui tuleb, siis moel, mis tagab järk-järgulise ülemineku maamaksu praeguselt tasemelt turu olukorda arvestavale kinnisvaramaksule.

Millist mõju võiks väljakujunenud kinnisvaramaks meile avaldada? Ma arvan, et mõõdukas kinnisvaramaks (näiteks 1%) sunnib meid tõsisemalt mõtlema, kas me ikka soovime just seda maja ja selles kohas, kas meil on piisavalt jõudu oma kohustuste täitmiseks. Ma arvan, et enamik meist loobub vara omamisest n-ö igaks juhuks. Omanik peab olema aktiivne ja panema vara teenima enda ja kaaskodanike huve.

Lõpetuseks võiks ju küsida, kas kinnisvaramaks peab meeldima? Ei pea. Samuti nagu ei pea meeldima liikluseeskiri. Aga ometi on seda meie ühistes huvides vaja.

Autor: Mihkel Pärnoja

Hetkel kuum