• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merin projekteerib vigaselt

    Merinile heidetakse ette Heltermaa, Ruhnu ja Kuressaare jahisadama vigast ekspertiisi ja lisaks pälvib etteheiteid Merini valitud Kunda sadama asukoht.
    Kõikide Merini otsuste taga on endine geoloogiainstituudi meregeoloogia sektori juhataja Kaarel Orviku, kes töötab praegu Merinis projektijuhina, endine ehituskomitee juhtivtöötaja Jüri Lass, kes praegu on keskkonnaministeeriumi planeerimisosakonna juhataja, ja Aadu Kana, kes oli Kunda Tsemenditehase nõukogu esimees ja on seni keskkonnaministeeriumi juhtivtöötaja.
    Merini kontor asub keskkonnaministeeriumi ehitusosakonnaga ühes majas, Tallinnas Rävala pst 8.
    Geoloogiainstituudi direktor Anto Raukas rääkis, et Kunda sadama asukoha määramisega tehti kahju kohalikele elanikele ja ettevõtjatele, kellele lubati, et sadama kaudu saab vedada ka tarbekaupu. «Tegelikult tehti sadam tsemenditehase lähedale, mille nõukogu liige oli Aadu Kana ning seal oli luba vaid tsementi vedada,» ütles Raukas.
    «Halb, kui kujuneb välja tsunft, kes teeb, mis heaks arvab,» sõnas Raukas. Ta lisas, et tegelikult peaks selliste tööde puhul korraldama riigihanke konkursi.
    Merini projektijuht, geoloogiadoktor Kaarel Orviku kinnitas, et Kunda sadama asukoht oli parim, mida sai kasutada.
    Väidetavalt tegi Merin vale ekspertiisi Heltermaa sadama süvendamiseks, sest eksperdid ei tuvastanud, et peale tavaliste süvendustööde tuleb teha ka lõhkamistöid. Seetõttu läksid süvendustööd planeeritust kallimaks.
    Kaarel Orviku ja Merini juhtaja Mati Sillakivi sõnul oleks lõhkamistöid tulnud teha igal juhul, mistõttu tööde hind jäi samaks.
    Kuressaare jahisadama rajamiseks tehtud Merini ekspertiis näitas, et pinnas sobib sadama rajamiseks ideaalselt. Hiljem selgus, et Merin puuris pinnaseproove liiga hõredalt, mistõttu jäi kahe silma vahele 100 meetri laiune paepinnas.
    Sadama ehitustööd kallinevad Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi sõnul seetõttu 2--3 miljoni krooni võrra. «Paekivi poleks ekspertiisi kohaselt pidanud üldse olema ning lõhkamistöid polnuks vaja teha,» sõnas Tamkivi. Tema sõnul jõutakse Meriniga siiski kohtuvälise lahenduseni.
    Sillakivi ja Orviku sõnul oli viga tellijas, kellel polnud piisavalt raha, et põhjalikumat ekspertiisi tellida. «Kui vaja, võime ka iga meetri tagant augu puurida,» lausus Orviku.
    Sillakivi lisas, et eks Merin kui peaprojekteerija peab süü enda peale võtma. «Igatahes enam tellijate hellitamist ei ole. Kui raha on vähe, siis tuleb paberil fikseerida, et hilisemad kahjud võtab tellija enda kanda,» rääkis Merini juht.
    Merin tegi ekspertiisi ka Ruhnu sadama ehitamiseks. Ekspertiisi hinnangul oli sobivaimaks paigaks vana sadama ala, kuhu ehitusfirma EMV rajas tänavu sadamakai.
    Veidi pärast sadama avamist vajus osa kaist meetrijagu mere poole.
    ASi EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa ütles, et ta on rohkem kui 90 protsenti kindel, et viga oli Merini tehtud ekspertiisis. «Kai vajumine oli tingitud sellest, et projekteerimine polnud piisav. Eks Merin läks kergema vastupanu teed,» leidis Otsa.
    «Tegu polnud mitte kai, vaid muuliga,» täpsustas Orviku. «Meie ei osanud arvatagi, et seal tahetakse ka silduda, sest sinna ei vii isegi mitte ühtegi teed,» ütles ta. «See on ehitaja viga ka, võib-olla oli pinnas halb, ehitaja tõi muuli äärde praami, mis võis seda enne paigaldamist liigutada ning lisaks oli kõva torm.»
    Keskkonnaminister Heiki Kranich kinnitas, et Merini vastu on tulnud hulk põhjendatud kaebusi. 2000. aasta veebruaris lõpeb Merinil litsents, mis lubab tegelda keskkonnaekspertiiside ja projekteerimistega. «Kindlasti esitab litsentsikomisjon ettevõttele palju küsimusi, mis võivad osutuda väga ebameeldivateks,» ütles Kranich.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.