Liikluskindlustus katab kuni 4,5 mln kr isikukahju

Leks Kindlustuse avalike suhete juht Pille Eikner rääkis, et inimesed ei ole endale seni teadvustanud, et tavapärase kohustusliku liikluskindlustuse poliisi arvel hüvitatakse peale auto remondi kulude ka isikukahjusid.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt võib üks liiklusõnnetuses kannatada saanud inimene seltsilt hüvitist saada kuni 4,5 krooni ulatuses. Peale ravikulude on võimalik kohustusliku liikluskindlustuse puhul saada ka palgakompensatsiooni ajutise töövõimetuse tõttu töölt puudutud aja eest.

Liikluskindlustuse rahast on süüdlase selts kohustatud välja maksma ka kannatanu võimalikud järel- ja taastusravi ning plastilise operatsiooni kulud, sanatooriumiarved ning surmaga lõppenud õnnetuste puhul matusekulud.

Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse puhul määratakse kindlaks ka perepension, lisas Eikner.

«Kui maailmas läheb liikluskindlustuse raha põhiliselt inimeste raviks ja nende kompensatsiooniks ning pleki sirgeks tagumiseks läheb suhteliselt vähe, siis Eestis on täpselt vastupidi -- enamik raha läheb pleki lappimiseks,» märkis Eikner. Kindlustusseltsidelt kohustusliku liikluskindlustuse arvel sisse nõutavad isikukahjud moodustavad nende poolt väljamakstavatest hüvitistest vähem kui 10 protsenti.

Varakahju maksimaalne piirmäär on aga isikukahju võimalikust hüvitisest enam kui kolm korda väiksem -- 1,2 miljonit krooni. Piirmäärad kasvavad igal aastal 1,5 korda, kuni aastaks 2002 saavutatakse Euroopa Liidu nõutud miinimumtase.

Tegelikult ei ole aga inimesed endale selgeks teinud ka varakahju hüvitiste kõiki võimalusi. Peale autopleki sirgeks löömise hüvitatakse ka üleriiete ning kaasasolnud esemete kahjustumisest või hävimisest tulenev kahju.

Kindlustusselts on kohustatud hüvitama kahjud, mis tekitati sõidukile reisijate või auto vigastuste säästmiseks. Samuti makstakse kinni auto salongis tekkinud kahjustused, näiteks salongi määrdumine, selgitas Eikner.

Samas ei tohi unustada, et tulenevalt kohustusliku liikluskindlustuse olemusest hüvitab süüdlase selts kahjud vaid sellele kahju kannatanule, kes ise avariid ei tekitanud.

Liikluskindlustuse Fondi direktori asetäitja Priit Võhandu tunnistas, et inimesed ei oska kohustuslikust liikluskindlustusest tulenevaid võimalusi täies ulatuses ära kasutada. See oleneb valdavalt kannatanu enda teadlikkusest ja initsiatiivist, milliseid kompensatsioone ta süüdlase seltsilt küsida oskab, märkis ta.

«Elu on näidanud, et kui õnnetus juhtub, on inimene peamiselt oma auto pärast mures ja alles hiljem hakkab tundma, et tegelikult on ka keha valus,» lausus Võhandu. Tema sõnul ei saa hulk inimesi aru, mis on liikluskindlustus, kippudes seda kaskokindlustusega sassi ajama.

Raplamaal 31. detsembril toimunud liiklusõnnetuses, milles oli süüdi teise auti juht, kannatada saanud Väino Iea ütles, et tema ei ole liikluskindlustuse poliisi arvel saadavate palga kompensatsiooni ja järelravi hüvitamise võimalustest teadlik. Avariis saadud vaagnaluu murru tõttu peab ta aga vähemalt kolm kuud karkudel käima, rääkis Tallinna kiirabihaigla intensiivravi osakonnas viibiv mees.

Eelmise aasta alguses kehtima hakanud ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt on ka haigekassal õigus nõuda liiklusõnnetuse tagajärjel makstavad hüvitised ja ravikulud sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusseltsilt. Sel põhjusel tõsteti 1999. aasta alguses kohustusliku liikluskindlustuse hinda keskmiselt 10 protsendi võrra. Seltside kinnitusel ei ole seni ka haigekassad täiel määral seltsidelt ravikulude regressiõigust kasutanud.