Mesindus kui heategevus

1998. aasta oli terves Euroopas, sealhulgas ka Eestis, väga meevaene. Eesti mesinikud lõpetasid mee hulgimüügi juba oktoobris. See tingis ühelt poolt importmee tugeva sissevoolu, teiselt poolt aga avas tee mitmesugustele petturitele, kes müüsid importmett Eesti mee sildi all või hoopis sildita. Eesti tarbijakaitseamet paraku ei ilmutanud mingit huvi mee päritolu vastu, rääkimata selle uurimisest.

Eesti Mesinike Liit ei leppinud olukorraga ja võttis probleemi käsile. Teatavasti on võimalik analüüsida mees sisalduvat õietolmu ja selle järgi teha kindlaks mee koostis taimede järgi ja seega selgitada ka mee päritolu.

Liidu oletused osutusid õigeteks. 1999. aasta kevadel saadeti Soome ekspertiisi nelja firma mesi. Tegemist oli firmadega, kes turustasid mett aastaringselt ning Eesti mee sildi all. Analüüs näitas, et kolmel juhul oli tegemist importmeega. Neljas oli oma koostiselt küll Eesti mesi, kuid selle kvaliteeti oli rikkunud ülekuumenemine.

Võltsingute tõttu kannatas Eesti kui põhjamaise mee maine. Teiseks peteti tarbijaid, millele tarbijakaitse paraku ei reageerinud. Kolmandaks tekitati võltsmee turustamisega olulist majanduslikku kahju Eesti ausatele mesindusfirmadele, kes kohaliku mee puudumise tõttu müüsid ainult importmett õige nime all. Kui müüakse importmett Eesti mee sildiga ja ainult veidi kallimalt kui importmett õige sildiga, siis meie tarbija eelistas loomulikult enda arvates eestimaist. Seda oli näha ka hulgibaaside käivetest. Seni pole ükski meevusserdaja vabandanud teiste ees, rääkimata kahjude kompenseerimisest.

Eesti tarbija võiks mesindusest teada sedavõrd, et on olemas väga palju meeliike ja erineva hinnaga. Nii näiteks on oluline vahe, kas on tegemist paljude erinevate taimede või põhiliselt ühelt taimelt kogutud meega. Viimased on kallimad ja tarbija poolt rohkem hinnatud.

Eesti tuntuim ja igal aastal kättesaadav on kanarbikumesi. Saksamaal on kanarbikumesi pea kaks korda kallim kui rapsimesi. Soomes on aga just rapsi- ja rüpsimesi üks levinumaid, kuna selle taime meetootlikkus on väga kõrge. Hinnatud on ka metsaõite mesi, mis on pea garanteeritult looduspuhas toode. Looduspuhta toote alla võib panna ka Venemaa tööstuspiirkondadest eemal toodud mett, sest sealsetel mesinikel (nagu Eestiski) pole vahendeid põldude mürgitamiseks ega kunstväetisega väetamiseks.

Tihti ei soovi mesinikud täpsustada, millise liigiga on tegemist. Esiteks on see tülikas töö ning ühe mesinduspunktiga väikemesilates polegi seda alati võimalik teha. Teiseks võivad mees domineerida odavamad meeliigid, mille äranäitamine pole lihtsalt soodus.

Tänavu astub jõusse meeseadus, mis keelab siltideta meepurkide müümise ja kohustab tarbijat teavitama mee päritolumaast. Seadus on eriti teretulnud nüüd, mil mitmed firmad müüvad lihtsalt mett, olgu lisanditega või ilma, kohalikku või väljast toodut, eeldades, et tarbija võtab seda automaatselt kui Eesti toodet. Seadus annab võimaluse võtta müügilt sildita või ebamäärase sildiga kauba.

Mesindus Eestis on ärilisest seisukohast võttes suuresti heategevuslik üritus. On kindlaks tehtud, et mesiniku tulu mee müügist on vaid 10--15% kogu mesinduse tulukusest. Mesinduse põhiefekt seisneb taimede tolmlemises ja sellest tuleneva looduskeskkonna säilivuses. Mesila on võimalik välja arendada mõne aastaga, kasvatades perede arvu 15--25% aastas. Praegustes tingimustes kulub selleks 10--12 aastat, sest perede arvu suurenemisega peab kaasas käima ka tehnika, ehitised. Kiirendada saaks protsessi siis, kui oleks võimalik saada normaalsete intressidega pangalaenu.

Sellistes tingimustes, peaaegu hobi korras töötamise puhul pole ime, et mesinike keskmine vanus hakkab pensionieale lähenema -- noori juurde ei tule, sest puudub stiimul.

Viimane suvi andis Eestis mett üle keskmise, mistõttu on täheldatav mõningane õige Eesti mee hinnalangus. Seda soodustab ka eelmisest aastast järele jäänud importmesi. Samas on ka importmesi Eesti turul omal kohal, kui pidada silmas tarbijat, kes eelistab odavamat mett.

Käesolev mesindusaasta annab mesindusäris lootust rahulikumale tegutsemisele, sest parasjagu peaks tulema nii Eesti kui importmett.

Autor: Peep Martverk