Sarneti büroo vaeb reformi

Avaliku halduse büroole on laekunud üle saja ettepaneku ministeeriumidelt, maavalitsustelt, valdadelt ja poliitilistelt parteidelt ning interneti vahendusel üksikisikutelt.

«Arvestades haldusreformi tähtsust, oleks aktiivsus võinud isegi suurem olla,» ütles büroo juhataja Väino Sarnet. «Tegime kõik, et provotseerida arvamuste saamist.»

Sarneti sõnul saab näiteks regionaal-territoriaalse reformiga seoses välja tuua kolm põhimõttelist arenguvarianti. «Kõikide variantide puhul on oluline, kuidas korraldada omavalitsuste vahel efektiivset koostööd,» seletas Sarnet. «Kui see probleem on lahendatud, on hiljem valutum lahendada ka valdade ja maakondade piiride küsimust.»

Esimese arenguvariandi kohaselt tuleks taastada kaheastmeline omavalitsus. Teise taseme -- maakonna valitava volikogu -- ülesanne on tegelda üldisemate asjadega, nagu meditsiin, haridus jms.

Teist varianti nimetas Sarnet kompromissiks. See näeb ette moodustada avalik-õiguslik juriidiline isik -- nõukogu, milles oleksid esindatud kohalikud omavalitsused ning mis tegutseks seaduse alusel. «Nõukogu täidaks omavalitsuste ühiseid ülesandeid, näiteks bussiliikluse korraldamisel,» täpsustas Sarnet.

Kolmas variant on praeguse süsteemi ajakohastamine. «Sisuliselt on see lahenduste edasilükkamine,» leidis ta.

Sarneti sõnul oli kõige rohkem ettepanekuid, mis toetasid mõningate variatsioonidega teist varianti. Siia sobib ka palju kõneainet tekitanud Robert Lepiksoni juhitava Võru maavalitsuse idee kaotada Kagu-Eestis kõik maavalitsused ja asendada need maavanema kantseleiga, mis asuks Võrus.

Valitsus arutab haldusreformi programmi märtsikuus.

Valga maavanema Rein Randveri kinnitusel pakkus Valga maavalitsus mitu varianti. Randver loodab, et haldusreformi üle otsustajad võtavad maavanemaid kui partnereid reformi elluviimisel ja kutsuvad nad enne lõpliku otsuse tegemist arutelule.