Kuidas USA dollari tõus mõjutab Eesti majandust?

Eks see teistpidi tähendab euro nõrkust ja see tähendab, et eksportijatel on lihtsam. Tervikuna peaks see Eesti majandusele olema positiivne. See loodetavasti võimaldab meil oma eksporti nii kaupade kui ka teenuste poolelt suurendada. Kuigi ma pole veendunud, et see on nüüd midagi, millele saab keskmises ja pikemas perspektiivis toetuda. Kurss on olnud väga volatiilne.

Risk on pigem selles, et ühel hetkel see asi pöördub ümber. Euroopa Liidu riikide majandus on näidanud, et ilmselt on madalseisust üle saadud. See peaks euro kurssi edaspidi toetama.

Nõrgem euro suurendab Eesti kaupade konkurentsivõimet väljapoole ELi eksportides. Teiselt poolt importkaubad, mida ostame dollarite eest, lähevad kallimaks. Kui need kaubad on asendatavad, ei peaks see suur probleem olema.

On aga kaubad, millega rahvusvaheline kauplemine käibki dollarites -- eelkõige kütus. See suurendab survet hinnatõusule, mida natuke tasakaalustab konkurents siseturul ja sisenõudluse nõrkus. Kuna tegemist on olulise sisendiga pea kõikides majandusharudes, avaldab see tasapisi survet teistele hindadele. Ettevõtted olukorras, kus majandus pole jalgu alla saanud, ilmselt vähendavad oma kasumeid.

Ilmselt on nii, et võidavad need, kes müüvad dollariga seotud riikidesse, riikidesse, kus dollar käibib, või kus on dollariga seotud valuutad. Venemaale eksport oli ka vanasti dollaripõhjaline. Euroopa Liitu müüdava ekspordi osas ta eriti palju ei mõjuta.

Tavaliselt on tooraine hinnad dollarites fikseeritud -- naftahinnad jms lähevad üles ja ilmselt see tekitab inimestele natuke rohkem kulutusi.

Arvan, et on normaalne, et dollar tõuseb ja langeb. Sellega tuleb harjuda.

Nõrgem euro soodustas eelmisel aastal eurotsooni majanduskasvu kiirenemist ja suurendas seeläbi ka nõudlust Eesti ekspordi järele.

Kahtlemata on nõrk euro kasulik Eesti majanduse konkurentsivõimele krooni reaalkursi kallinemise aeglustumise tõttu mitte-eurotsooni riikide suhtes (1999. a reaalkursi kallinemine tööstusriikide suhtes oli vaid 2%).

Samas võib dollari kallinemine tähendada inflatsioonilise surve tugevnemist, eriti kui dollari tugevnemine peaks jätkuma pikemas perspektiivis. Pärast euro tulekut muutus väliskaubanduse valuutastruktuur dollari osatähtsuse vähenemise suunas (mis praegu on nii ekspordis kui ka impordis ca 20%), kuid teatud kaubagruppides (naftatooted jm) on see endiselt oluline.