Näo hindaja rikub seadust

Ettevõtja on suhetes oma töötajatega ahistatud. Lause ?mulle su nägi ei meeldi? pole töölepingu lõpetamiseks küllaldane isegi katseajal. Ärapõlatu võib, avaldus näpus, töövaidluskomisjoni kihutada ja firmale hulga sekeldusi tuua.

Ettevõtja saavutab harilikult siiski oma tahtmise, seda enam, et töötaja sobimatust ei pea ta tavaliselt isegi kirjalikult põhjendama. Sageli kasutab ettevõtja aga jõuvõtteid, mis viivad ta töövaidluskomisjoni aru andma.

Näiteks lõpetas ettevõtja töölepingu katse mitteläbimise tõttu töötajaga, kellel oli alla kolmeaastane laps. Selleks ei küsitud aga nõusolekut tööinspektorit ja töövõtja vaidlustas lepingu lõpetamise. Tööandja väide, et ta ei teadnud lapse olemasolust, osutus vääraks ning töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõpetamise katse mitteläbimise tõttu ebaseaduslikuks. Kuna töötaja ei soovinud sellele töökohale tagasi minna, tunnistati tööleping lõppenuks töötaja algatusel ja töötaja sai hüvituse kahe kuupalga ulatuses.

- Töölepingu sõlmimisel võib nii töötaja kui tööandja soovida katseaega. Kui mõlemad pooled on sellega nõus, tuleb kindlaks määrata katseaja kestus ja katseaja kohaldamine ning kestus töölepingus fikseerida. Seejuures ei tohi katseaeg ületada nelja kuud.

- Katseajas võib kokku leppida vaid siis, kui töötaja asub uue tööandja juures tööle. Seda ei tohi teha juhul, kui tööleping on juba sõlmitud, inimene on oma teadmisi, võimeid, kutseoskust jt omadusi tõestanud.

- Katseajal on töötajal kõik töölepingust tulenevad õigused, kohustused ja tagatised.

- Katseaja hulka ei arvata aega, mil tööleping oli peatatud (töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, seadusliku streigi aeg).