Baasintresside tõus tõi keskpangale tulu

Intresside tõusu korral tavaliselt fikseeritud intressiga võlakirjade hinnad langevad. Baasintresside tõusu ootuses langesidki jaanuaris suurema osa dollari- ja eurovõlakirjade hinnad. Möödunud nädalal tõstis USA föderaalreserv vastavalt ootustele keskseid intressimäärasid 25 baaspunkti võrra, millele Euroopa Keskpank vastas samuti 0,25 protsendilise intressimäärade tõstmisega.

Baasintresside tõusule reageeris turg vastupidiselt Äripäeva analüütiku Mati Feldmanni ootustele võlakirjahindade tõusuga.

«Nii euros kui ka dollaris oodati intresside tõstmist kuni 50 baaspunkti võrra. See tõus arvestati võlakirja hindadesse sisse juba mõne nädala eest,» ütles Hansapanga võlakirjaturgude spetsialist Allan Marnot, põhjendades turu käitumist. «Tegelikkuses tõsteti intresse oodatust vähem.»

Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Henn Oit lisas, et baasintresside tõus ei pruugi alati kaasa tuua laenuintresside tõusu. «Kui baasintresse liigutatakse õigel ajal ja õiges ulatuses, siis see vähendab inflatsiooniootust,» selgitas ta. «See tähendab intressitasemete langust ja toob seega kaasa võlakirjahindade tõusu.» Seetõttu tõi baasintresside tõus Eesti Pangale kolmapäeval hoopis 11 miljonit krooni arvestuslikku kasumit.

Samas väitsid mitmed analüütikud uudisteagentuurile Reuters, et võlakirjaturg käitus seekord küllalt ootamatult.

«Võlakirjaturul toimuv on kõige imelikum, mis ma näinud olen. Kusagil peab olema mingi probleem, « ütles H.D. Brous & Co tehniline analüütik Alan Newmann reedel Reutersile.

USA võlakirjaturul valitses eelmise nädala lõpus täielik segadus, põhjustatuna valitsuse kavast võlakirjad tagasi osta, kuuldustest raskustes finantsasutustest ja turuosaliste katsetest katta oma lühikesi positsioone.

Äripäeva analüütiku Mati Feldmanni teoreetiliste arvutuste kohaselt oleks võinud Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise otsus endaga kaasa tuua Eesti Panga 390 mln kroonise arvestuslikku kahjumi. Et nii ei läinud, oli Eesti Pangal seekord ka lihtsalt õnne.