Kreeka on valmis rahaliitu astuma

Kui Euroopa rahaliit 1999. aasta algul loodi, oli Kreeka Euroopa Liidu 15 liikmesriigist üks neid väheseid, kes ei suutnud täita rahaliitu astujale Maastrichti lepingus esitatavaid majanduskriteeriume. Seda suurem rõõm oli peaminister Costas Simitisel nüüd teatada valitsuse saavutustest nende kriteeriumide täitmisel. Et avaliku arvamuse küsitluste kohaselt pooldab enam kui 70 rahvast rahvusvaluutast drahmist euro kasuks loobumist, siis loodab peaminister muidugi, et 9. aprilli üldvalimistel saavutab tema erakond Kreeka Ülemaaline Sotsialistlik Liikumine (PASOK) tänu sellele hea tulemuse.

EMUsse pääsejal ei tohi eelarve puudujääk teatavasti olla suurem kui 3 sisemajanduse kogutoodangust (SKT), Kreekal on see praegu 1,7 SKTst. Ehkki Kreeka riigivõlg on endiselt üle 100 SKTst, kuigi tohiks maksimaalselt olla 60, arvestatakse asjaolu, et selle kahanemissuund on ilmne. Viimase 20 aasta jooksul on see esimene kord, kus Kreekal on õnnestunud riigivõlg kontrolli alla võtta. Kreeka inflatsioon on langenud 2,1 protsendile, mis täidab lahedalt tingimuse, mille kohaselt see ei tohi ületada 1,5 eurotsooni kolme madalaima inflatsiooniga riigi keskmist.

Kuid kõik see ei tähenda, et Kreeka astumine rahaliitu peaks teoks saama kiiresti. Euroopa Liidu rahandusministrid hakkavad Kreeka avaldust läbi vaatama alles maikuus ja kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis peaks Kreeka astumise rahaliitu 2001. aasta 1. jaanuaril kinnitama 19. ja 20. juunil Portugalis peetav Euroopa Liidu tippkohtumine.

Simitise juhtimisel on PASOK hüvasti jätnud oma marksistliku minevikuga ja kujunenud turumajandussõbralik-sotsiaaldemokraatlikuks. Erastamine võtab hoogu, eriti panganduses, iga kolmas kodumajapidamine on omandanud aktsiaid ning aastaga on Ateena börsile voolanud 3000 miljardit drahmi sääste. Kreeka kui ELi vaeseim riik loodab, et aastaks 2006 tõuseb keskmine sissetulek inimese kohta praeguselt 69 protsendilt 80 protsendile.

Ehkki ettevõtte tulumaks on jätkuvalt kõrge, 35, toetavad äriringkonnad PASOKit selle eest, et ta on suutnud tagada riigis stabiilse ärikliima, mida iseloomustavad alanevad intressimäärad ja kasvav konkurents. Kreeka tööstusföderatsiooni esimees Iason Stratos kinnitas, et firmad näevad euro tulekus võimalust, mitte ohtu. ?Suurem konkurents tuleb majandusele üksnes kasuks,? arvas ta.

Valitsuse majandusnõunikud soovitavad julgemaid struktuurireforme. Muu hulgas tuleks nende arvates kaotada praegune piirang, mis keelab suurtes riigiettevõtetes üle 49 aktsiate müügi.

Majanduse korrastamisel EMU nõuetele vastavaks pole lasknud praegusel valitsusel alustada koormava pensionisüsteemi reformimist. Valitsus proovis sellega küll alustada, kuid ametiühingute suurte protestide survel jäi see katki.

Majandussaavutuste kõrval on Kreekal õnnestunud oma ajaloolise vaenlase Türgiga suhteid tublisti parandada. Eriti pärast Türgit tabanud laastavat maavärinat on Kreeka suhtumine Türgisse tublisti soojenenud. Eelmise aasta ELi Helsingi tippkohtumisel andis Kreeka nõusoleku, et Türgi nimetati ametlikult Euroopa Liidu liikmekandidaadiks. Kahe riigi suhete paranemine loob eeldused nende kaubanduse, turismi ja investeeringute arenemiseks ning stabiliseerib olukorda Kagu-Euroopas.

Autor: ÄP