Soome firmad Balti turul

Suurem osa Balti riikides tegutsevatest Soome firmadest kõneleb oma poolaasta- ning aastaaruannetes laienemisplaanidest, kirjutab Soome majandusleht Taloussanomat.

Üks suurimaid hetkel kavandamisel olevaid projekte on tselluloositehase rajamine Lätti, kus üks osalisi on Soome Metsaliitto.

Samal ajal ootab Lattelekomi suurinvestor Sonera omakorda, et Läti valitsus ülejäänud osa telekommunikatsioonifirma aktsiatest müüki paneks.

Eriti suurt Soome firmade aktiivsuse kasvu oodatakse lähiaastatel Leedust, mis on Baltimaade suurim turg, kuid kus Soome investeeringud on seni aeglasemalt kasvanud kui Lätis ja Eestis. Üks põhjusi oli Venemaa finantskriis, mille negatiivne mõju Balti riikide majandusele oli Leedus kõige rängem.

Usku Läti, Leedu ja Eesti suhtes lisab kõigi kolme riigi osalemine läbirääkimistel Euroopa Liiduga, milles välisfirmad näevad nii poliitiliste kui majanduslike riskide taandumist.

Riske vähendab ka Balti riikide pidevalt täienev ja tugenev seadusbaas.

Soome tööstuse ja tööandjate keskliidu kaubanduspoliitika voliniku Timo Laukkaneni sõnul on Soome firmad Balti riikides edukad.

Nii näiteks on Elcoteq Eesti suurim eksportija, Sonera ja Rootsi Telia aga tegid läinud aastal Läti kõigi aegade suurima välisinvesteeringu, ostes 510 miljoni dollari eest 60 protsenti Lattelekomi aktsiatest.

Investeeringud on kasvanud paralleelselt erastamisprotsessi kiirenemisega. Kõige kaugemale on selles osas jõutud infrastruktuuri, eelkõige telekommunikatsioonisektori osas.

Eestis tulevad erastamisele ka Tallinna sadam, elektrijaamad ja raudteed. Viimasest on huvitatud Soome VR.

Lätis ja Eestis on lõpule jõutud ka pankade erastamisega, samas kui Leedus on kaks panka endiselt riigi käes. Vähemalt üks neist on plaanis selle aasta numbri sees erastada, ehkki Leedu valitsus ei ole erastamise tingimusi veel kinnitanud.

?Mõned Lääne pangad on huvi tundnud, kuid määravaks saab pankade majanduslik seisukord,? ütles Soome Panga ökonomist Seija Lainela.

Soome pankadel on Balti riikides oma esindused. Viimati teatas ka Leonia pank, et on huvitatud oma tegevuse laiendamisest Balti riikidesse.

Lõviosa Soome investeeringutest Balti riikides on siiani tehtud teenustesektorisse, mis hõlmab nii kaubandust, transporti, andmesidet kui muid teenuseid.

Samas on selle sektori osakaal võrreldes paari aasta taguse 60?70 protsendiga viimastel aastatel väiksemaks jäänud.

Viimased kinnitatud andmed Soome otseinvesteeringute kohta on olemas 1997. aastast.

Siis olid Soome otseinvesteeringud Eestisse 984 miljonit Soome marka, Lätti 434 miljonit marka ja Leetu 111 miljonit marka.

1990. aastate alguses Balti turule tulnud Yritys-Sampo rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Minna Kohmo sõnul avaneb piirkonnas pidevalt uusi võimalusi. Sellega peab firma Balti riike üheks oma olulisemaks kasvualaks ning koduturu osaks. Eestis on firma turuosa tänaseks kasvanud 38 protsendile.

Sampoga ühel ajal Balti turule tulnud Paulig on maitseainetega kõigis kolmes riigis tõusnud turuliidriks. Nüüd loodetakse sama positsioon saavutada ka kohviga, millega seni ollakse esikohal vaid Eestis.

Autor: ÄP