Keskpanga president ? Vahur Kraft või Vello Vensel?

Eesti Panga (EP) presidendi institutsioon on ülimalt tähtis: ta peab tagama krooni stabiilsuse, krooni kattevara säilimise ja järelevalve kommertspankade üle. See on stabiilne ja soliidne amet, mille esindaja ei tohi igapäevaelus silma paista. Tegelda tuleb ka prognoosidega, eriti mis puudutab ühinemist Euroopa Liiduga ja euroraha. Oluline on spekuleerimine riigi rahaga: kuhu paigutada rahavarud, mis kujul säilitada ? kulla hoidmine on kallis, dollari kurss aga kõigub.

Minu arvates sobib Kraft sellesse ametisse küll. Ta on suurt süsteemi püsti hoidnud. Ei taha teda kritiseerida, sest kõik teevad vigu, kuid Kraftil on ka palju tugevaid külgi. Ta on hea kandidaat. Mis ei tähenda, et teine kandidaat pole ka hea. EP ei anna otsest kasumit ja selle presidenditool ei ole kommertspanga juhi moodi rabelemise koht. Pangapresident on ses mõttes nagu riigi president, et ta ei pea kogu aeg rabelema, et midagi korda saata. Ta peab olema selge poliitikaga nagu kants.

EP president on põhiseaduslik figuur, kelle tegevust võib võrdsustada valitsusliikme tegevusega ja kes pakub sellega ajakirjanduslikku huvi. Kommertspangas võib juht soleerida, EP juhil on seadusega paika pandud üsna kitsad tegevuspiirid. Otsused võtab vastu panga nõukogu, ses mõttes on see igav konservatiivne amet.

Isegi kui nõukogu ei vali Vahur Krafti tagasi, ei tähenda see, et tema tööga ei olda rahul. Valimised annavad võimaluse valida eri isikute vahel, et leida sobivaim lähteülesande täitja. Mahavalimine ei ole umbusaldusavaldus ? vastavalt seadusele saab presidendi tegevusaeg viie aasta tagant ümber. Panga presidendi töö saab loomulikult olema seotud Eesti integratsiooniga ELi, st liitumist rahaliiduga. Uus president uusi ülesandeid endale kaela ei saa ? ettevalmistused juba käivad.

Eesti majanduse areng sõltub valitsuse poliitikast ja Eesti Pangast ? kuidas talitseda inflatsiooni ja tagada majandustõus. Valitsus on poliitikute vahend, ta peab tihti tegema kompromisse, et võimul püsida. Keskpank on erapooletu ja saab tegutseda ainult majanduse huvidest lähtuvalt, ta ei pea tegema kompromisse, vaid olema konservatiivsem. Eesti Pangale tuleb au anda: ta on 1992. a krooni kurssi hoidnud ja inflatsiooni vähendanud.

Kui vaadata Vahur Kraftile ette heidetavat Maapanga krahhi, siis moratooriumid jms olid seotud poliitiliste küsimustega ja keskpanga süüks seda panna ei saa. Arvan, et Kraft peaks presidendina jätkama ? tal on nii kogemus kui ka tunnustus maailmas, mis on oluline. Jätkuks kindel ja tugev rahapoliitika. Et valitsus ja keskpank on alati mingil määral konfliktis, on sisse programmeeritud paratamatus ja see peabki nii olema (Delfi Online).