Pettus tuli ilmsiks siis, kui Maardus Fosforiidi tänaval asuv tolliladu sai korralduse maksta laos olnud võilt käibemaks. ?Kuidas siis nii,? küsiti tollilaos imestunult, või pidi ju Venemaale minema?? Paraku kadus või ilma kuhugi jõudmata. Ja kuna kaup polnud ei teise tollilattu ega riigist välja läinud, tuli maksta 18 käibemaksu ehk 219 340 krooni.
Kohusetruu riigialamana maksis laoomanik nõutud summa ära. Koos firmaga aga, kelle võid laos hoiti, esitas ta avalduse Harju politseile, mille põhjal algatati 2. novembril 1999 kriminaalasi paragrahv 143 lg 2 p 1´ alusel. Firmade ühisavalduses seisab, et äriühing Espace Company Corp America Inc esindaja Andrei Turkin sai piimatooteid enam kui miljoni krooni väärtuses. Kaup veeti välja Maardus asuvasse tollilattu. Viimane sündis kauba ostja palvel, varem piimatootja selle firmaga polnud koostööd teinud. Tavaliselt on piimatooted Venemaale vedamist oodanud teises tollilaos.
Kaup veeti tollilattu klausliga, et ladu ei anna seda välja enne, kui saab müüjalt faksi teel vastava korralduse. Kirjalikud laadimiskorraldused tulidki 31. augustil ja 4. septembril. Nende alusel saadeti kaup Tallinnas ja Tartus asuvatesse tolliladudesse.
Piimatootja, kes müüs või järelmaksuga, sai ülekande koopia ja jäi Hansapanka saabuvat raha ootama. Et raha ei laekunud, pöördus või müüja järelepärimisega Moskva panga poole, kus väidetavalt oli ostja pangaarve. Moskvast saadud vastus müüjat ei rahuldanud ja ta pöördus tollilao poole pärimisega: kas kaup on alles? Vastus oli kõike muud kui meeldiv. ?Olete faksinud kolm laadimiskorraldust, mille alusel kaup välja antud,? vastati tollilaost.
Kuna võimüüja korraldusi polnud saatnud, sai lihtsalt selgeks, et korraldused olid võltsitud. Samas polnud laohoidjal alust fakside ehtsuses kahelda. Esiteks suheldi kogu aeg faksi teel, teiseks andis ostja faksi saabumise järel laadimiseks ka masinad.
Laost välja veetud kaup, 82protsendiline või, on kadunud tänaseni. Asjatundjad peavad seda, et tonnide viisi võid Eestis märkamatult ringi liiguks, võimatuks. Pealegi pole tegemist väikepakkide vaid suurte kamakatega.
Asja uurimine pole lõplikke vastuseid andnud. Kahel või laost ära vedanud autol oli varastatud number. Ühe auto juht on politseile küll teada. Tema oskab aga vaid öelda, et vedas koorma Paljassaarde ja jättis haagise sinna, sest tolli parajasti teha ei saanud ja veo tellija soovis nii.
Politsei väitel juhtus peaaegu analoogne asi ka teise Eesti piimatöötlejaga, seda 1998. aasta lõpus. Nende puhul oli ostjaks Andrei Turetski. (Võrdle: viimasel juhul ostis võid Turkin).
Tõsi, sellel piimandusfirmal läks paremini ? kaup peeti tänu müüja ja tollilao tihedamale suhtlemisele piiril kinni.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele