Ülo Toomsalu • 30. märts 2000
Jaga lugu:

Alkoholiseadus soosib salaviinaäri

Juba aasta kehtinud alkoholiseadus pole aidanud salaviina turult tõrjuda, mis müüjate hinnangul on tingitud halvasti töötavast järelevalvest ja kõrgest aktsiisist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Alkoholi maaletooja Prike turundusdirektori Anu Brümmeli hinnangul pole salaviina turuosa aasta jooksul vähenenud, vaid ulatub endiselt pooleni viinaturust. 'Ma ei näe suurt aktiivsust salaalkoholi vastu võitlemises. Jääb mulje, et seda aktsepteeritakse kui loomulikku nähtust,' ütles Brümmel.

Alkoholitootja Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp ütles, et möödunud aastal kavandatud aktsiisilaekumisi täis ei tulnud ning tänavu on eelarvesse laekumisi juba planeeritudki mullusest vähem.

'Tekib mulje, et riik arvestab eelarvet tehes, et ei saa alkoholituru kontrollimisega hakkama ja märgib selle eelarvesse sisse,' lausus ta. Kange legaalse alkoholi tootmine vähenes Potisepa sõnul aktsiisitõusu mõjul mullu 40 protsenti.

Tootjaid ühendav viinaliit tegi novembris valitsusele ettepaneku alandada kange alkoholi aktsiisi viiendiku võrra ehk tasemele, mis kehtis 1998. aasta detsembrini - 115 kroonile puhta alkoholi liitri pealt, kuid pole seni oma ettepanekule vastust saanud.

Havistra Eesti tegevdirektori Evald Pärni hinnangul aitaks salaalkoholi levikut pidurdada vaid majanduslik skeem, et riik viiks alkoholiaktsiisi vastavusse inimeste sissetulekutega. 'Praeguse salaviina leviku juures võib Eesti igasuguse Euroopa Liitu astumise unustada,' ütles Pärni.

Alkoholiseaduse välja töötanud majandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja asetäitja kohusetäitja Anne Laari sõnul oleks alkoholiseaduse toimima hakkamiseks vaja tõhusat järelevalvet, mida praegu ei ole.

Valitsuses arutlusel olnud ettepanekut märgistada legaalne alkohol salaviina turult tõrjumiseks maksumärgiga ei poolda majandusministeerium ega alkoholitootjad. 'Kui ei ole järelevalvet, ei anna ka märk üksi midagi,' ütles Laar.

Jaga lugu:
Hetkel kuum