Kauplusteketid suretavad väiketööstused

Iga päevaga muutub järjest reaalsemaks väikeettevõtete väljasuretamine monopolide poolt. Kõikjal Eestis moodustatakse või on juba olemas (peamiselt ETK) kauplusteketid, mis väikeste n-ö madalale tasemele ei lasku ja kes teevad koostööd üksnes suurtega (nt Rakvere, Valga jt lihatööstustega).

ETK kauplus võib asuda väikese tööstuse asukohast kilomeetri kaugusel, tarbijad võivad isegi nõuda väikese tööstuse kaupa, kuid nn ketid/monopolid kaupa müüki ei võta.

Seda põhjendatakse nii: väikestel on väike sortiment (see ei vasta tõele ? ka väikesed tööstused teevad 50 nimetust tooteid); väikesed ei anna kuu ja pooleteise kuu pikkuseid maksetähtaegu (annavad, aga ikka kaupa ei võeta); väikestel ei ole stabiilne kvaliteet (on ja vägagi stabiilne, ebastabiilseks võis lihatoodete kvaliteeti pidada ehk aastani 1996); väikeste kaupa poes ei osteta (ka see on vale, inimesed Põlvast, Tartust küsivad, miks pole meie tooteid).

Märtsi lõpus ütles Antsla Tarbijate Ühistu lahti lepingust meie ettevõttega ja teatas, et loobub üldse meilt kauba ostmisest. Sedapuhku ei vaevutud seda põhjendamagi.

Väikeettevõtet süüdistatakse kõigis maailma pattudes ? ümbrikupalgad, kehvad riigimaksude maksjad jne.

Kõik oleneb ettevõttest endast, kõiki ei saa aga ühe pärast sama vitsaga peksta. Kui aga eetika seisukohalt firmasid vaadata, siis petiseid on kindlasti nii ühel kui teisel poolel, vahe on õigupoolest vaid suurusjärgus ? kui petab väike, siis tuhandega, kui suur, siis ka suurelt. Pettus on aga pettus.

Loomulikult ei pea kauplus tegelema ettevõtjatega, kel firma registreerimata, ei allu seega maksuameti ega ka toodangu kvaliteedi kontrollile.

Kuulun 1992. aastast Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsiooni, mis peaks seisma ka väikeettevõtjate huvide eest. Paraku ahenevad aga väikeste tegevusvõimalused järjepidevalt. Meie firma näiteks ei ole kolm aastat saanud suurendada tootmist. Mitte et me poleks selleks võimelised (käive on korralik, riigimaksud makstud), vaid see on väljasuretamistaktika tagajärg.