• OMX Baltic−0,11%300,05
  • OMX Riga0,08%889,47
  • OMX Tallinn−0,21%2 061,2
  • OMX Vilnius0,03%1 207,68
  • S&P 500−0,4%6 243,76
  • DOW 30−0,98%44 023,29
  • Nasdaq 0,18%20 677,8
  • FTSE 100−0,66%8 938,32
  • Nikkei 225−0,05%39 657,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • OMX Baltic−0,11%300,05
  • OMX Riga0,08%889,47
  • OMX Tallinn−0,21%2 061,2
  • OMX Vilnius0,03%1 207,68
  • S&P 500−0,4%6 243,76
  • DOW 30−0,98%44 023,29
  • Nasdaq 0,18%20 677,8
  • FTSE 100−0,66%8 938,32
  • Nikkei 225−0,05%39 657,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • 09.06.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vana autoaku saab rahaks teha

Tallinnas kogutakse vanu autoakusid (koos vedelikuga) 23 bensiinijaama juures asuvates kogumispunktides ööpäev läbi. Nendes võetakse muuhulgas vastu ka vana õli ning õli- ja kütusefiltreid, samuti muid ohtlikke jäätmeid. Tanklates võetakse jäätmeid vastu ainult eraisikutelt ja tasuta.
Ohtlike jäätmete konteinerid on lukustatud, võtme saab jaama teenindajalt. Konteineri tunneb ära rohelise ?recycle?-märgi järgi. Avanud konteineri, leiab inimene riiulitelt ja kastidelt suunavad sildid akude, ravimite, õlide, patareide jm kohta. Kõik ohtlikud jäätmed antakse üle koos pakendiga.
Samuti võib vanad akud viia ASi Kesto territooriumile aadressil Paljassaare põik 9a Tallinnas, sellisel juhul saab aku eest ka raha. Tõsi küll, mitte just palju, kohapeal makstakse aku eest 35 senti kilo. Akude vastuvõtt toimub tööpäeviti kella 8?16.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ka mujal Eestis, Tartus näiteks aadressil Ravila 75, firma Epler & Lorenz, mujalt saab täpsemat teavet ohtlike jäämete kogumise kohta kohalikest omavalitsusest.
ASi Kesto tehnikadirektori Tiit Toome sõnul eksporditakse kokkukogutud pliiakude murd Euroopa Liidu riikidesse, kus need käideldakse töötlustehastes.
Toome sõnul on akude kogumine võrreldes teiste ohtlike jäätmetega kõige ladusamalt toimiv ettevõtmine, sest nende eest antakse ka raha. Ohtlike jäätmete hulka arvatakse kõik akud, eriti aga need, mis sisaldavad pliid või kaadmiumi. Läheb ju tervelt 70 maailmas kasutuses olevast pliist akude valmistamiseks.
?Arenenud riikides on plii peaaegu sajaprotsendiliselt ringluses, st vanadest akudest saavad jälle uued. Eestis jõuab ringlusesse eeldatavalt 80 pliiakusid,? selgitas Toome.
See ei ole aga kaugelt veel selline tulemus, mis on näiteks Soomes, ehkki inimeste teadlikkus selles osas on aastatega märkimisväärselt suurenenud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 0 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele