- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas uus seadus tõhustab kortermajade hooldust?
Korteriomandiseaduse vastuvõtmine annab igale korteriomanikule õiguse nõuda hoone korrashoidu ja avab tee kinnisvara hooldusfirmade konkurentsile.
Praegu saab suuremate majade puhul soovitada üksnes korteriühistu moodustamist. Korteriühistu on iseseisev juriidiline isik, kes on kohustatud hoonet korras hoidma, tellides enda nimel remondi-, sooja-, vee-, prügiveo- ja muid teenuseid. See on korteriühistu eesmärk, milleks ta on asutatud. Tööde eest maksmise kohustus tekib korteriühistul ja mitte korteriomanikel. Kui aga korteriühistu osutub maksejõuetuks, ei lähe keegi korteriomanike vara kallale, vaid korteriühistu pankrotistub.
Paljud ettevõtted on aru saanud, et korteriühistu võib osutuda probleemseks lepingupartneriks, mille tõttu kontrollitakse põhjalikumalt ühistu tausta ja maksevõimet. Kuna korteriühistus võetakse kõik olulisemad otsused vastu korteriomanike enamuse poolt, peab korteriomanik arvestama ja alluma enamuse tahtele, ja kui korteriomanike enamus ei soovi hoonet korras hoida, siis pole ?mõistlikul? korteriomanikul midagi ette võtta.
Eelnõu näeb ette, et tavapärase majandamise juurde kuulub valitseja. Juhul kui korteriomanikud ei nimeta häälteenamuse alusel valitsejat, siis nimetab kohus valitseja kasvõi ühe korteriomaniku või kolmanda isiku avalduse alusel.
Eelnõu kohaselt saab teiste korteriomanike õigusi olulisel määral rikkuvat korteriomanikku sundida korteriomandit võõrandama. Eluruumide erastamise kohustatud subjektidel tekib aruandekohustus, korteriomanikel aga tekib õigus otsustada, samuti õigus valitseja tagandada ning nimetada uus.
Sügavalt õigusteooriat ja Saksa õigust tundvate spetsialistide kokku kirjutatud seaduseelnõu jääb elukaugeks. Seadusse toodud mõiste ?ühisus? on paljudele inimestele tavaelus eksitav. Kui korteriühistu moodustamiseks on vajalik maja korteriomanike enamuse nõusolek, siis sama nõue on ka ?ühisuse? puhul valitseja määramisel. Praktika näitab, et kõige keerulisem ühistu moodustamise algetapil on maja korteriomanike enamuse nõusoleku saamine. Et ka uus seadus nõuab valitseja valimiseks omanike enamust, siis ma ei usu, et valitseja on see võlusõna, mille peale maja enamus kokku tuleb.
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hinnangul on tänased elamualased seadused küll pisut parandamist vajavad, kuid mitte puudulikud. Usun, et 4200 tegutsevat korteriühistut ei ole oma tegevusega ettevõtetest koostööpartnerites kahtlusi tekitanud. Korteriühistute tegevuse tulemuslikkuses kahtlemine on solvav ühistute tublidele juhtidele, kes teevad seda tööd oma põhitöö kõrvalt ning on saavutanud nappide vahenditega häid tulemusi. Häirib seaduse loogika ning seletuskirja alatoon, et korteriühistu ei esinda piisavalt korteriomanike vaba tahet. Sellele loogikale tuginedes võiks ju öelda, et Eesti Vabariigi suurim oht on see, et riigikogus võtab kõik otsused vastu riigikogu liikmete enamus. Korteriomandiseadust võib käsitleda üksikaktina.
Seaduse sellisel kujul vastuvõtmine eeldaks kompleksi elamualaste õigusaktide muutmist. Praktikas tähendaks see paljude asutuste ja omavalitsuste töö takerdumist. Nii me jäämegi lõpmatuseni reforme läbi viima. Kord teeme ühistuid, kord valime valitsejaid
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele